Koroonaviirus ja spordiklubi ohutus

Koroonaviirus ei tähenda, et treening peab alati katki jääma, aga spordiklubis tuleb riske kainelt hinnata. Kõige olulisem on lihtne: haigena jää koju, tuuluta ruume ja hoia puhtust seal, mida inimesed päriselt puudutavad.

Miks koroonaviirus spordiklubis levib?

Spordiklubis hingatakse tugevamalt kui kontoris või bussis. Rühmatrennis, jõusaali väikeses nurgas või riietusruumis liigub õhk kiiresti inimeste vahel. Kui ruum on umbne, jääb köha, hingamise ja rääkimisega õhku sattunud piisku ja aerosoole sinna kauemaks.

See ei tähenda, et iga trenn oleks ohtlik. Risk sõltub ruumist, inimeste arvust, ventilatsioonist ja sellest, kas haigustunnustega inimene tuleb trenni. Ausalt öeldes on viimane neist kõige lihtsam koht, kus midagi ära teha: palaviku, köha, nohu, kurguvalu, tugeva väsimuse või hingamisraskusega ei minda saali.

2020. aastal rõhutas epidemioloog dr Kuulo Kutsar sama põhimõtet: treeningsaale tuleb iga treeningu või treeningtunni järel ventileerida ja puhastada. Kui ruumis on viibinud koroonaviiruse nakkusega või gripilaadsete sümptomitega inimene, peab koristus olema põhjalikum ning vajadusel tuleb kasutada desinfitseerimist.

Üks asi väärib eraldi ütlemist. Basseinis ujumine ise ei ole tavaliselt peamine riskikoht. Suurem mure on see, mis toimub enne ja pärast ujumist: riietusruum, dušiala, järjekorrad ja tihe lähikontakt.

Koroonaviirus: mida treener ja klubi teha saab?

Treener ei pea olema arst. Küll aga peab ta looma selged reeglid. Kui inimene näeb haige välja või ütleb, et tal on palavik, köha või halb enesetunne, tuleb ta viisakalt koju saata. See ei ole ebaviisakus. See on teiste treenijate kaitsmine.

Enne rühmatrenni tasub küsida lühidalt: kas tunned end tervena, kas sul on palavikku, köha, nohu või hingamisraskust, kas oled hiljuti olnud lähikontaktis nakkusohtliku inimesega? Vastused ei pea olema avalik arutelu saali ees. Piisab selgest kokkuleppest, et haigena treeningule ei tulda.

Ventilatsioon on järgmine suur asi. Kui saalil on korralik õhuvahetus, peab see töötama. Kui on aknad, tuleks neid avada pauside ajal või treeningute vahel. Eesti talves ei taha keegi miinuskraadiga kümme minutit külmas saalis seista, aga ka lühike tuulutus aitab. Suvel on see lihtsam: uksed ja aknad lahti, kui ruumi lahendus seda lubab.

Puhastamisel ei ole mõtet teha ainult nähtavat rituaali. Tähelepanu vajavad pinnad, mida puudutatakse sageli: hantlid, kangid, trenažööride käepidemed, mattide pinnad, ukselingid, segistid, kapinupud ja makseterminalid. Kõigepealt puhasta mustus, siis vajadusel desinfitseeri. Desovahend ei tööta hästi, kui pind on higine ja must.

Koroonaviirus ja treenija igapäevased valikud

Treenija kõige tähtsam otsus tehakse juba kodus. Kui tunned end kehvasti, jäta trenn vahele. Üks vahele jäänud jõusaalipäev ei riku vormi. Haigena trenni minek võib rikkuda nii sinu taastumise kui ka teiste inimeste nädala.

Kas seal on õhku? Kas inimesed mahuvad liikuma? Kas mattide ja masinate puhastamiseks on vahendid olemas? Kui saal on tipptunnil paksult täis ja õhk seisab, vali rahulikum aeg.

Kätepesu kõlab igavalt, aga see töötab endiselt hästi. Pese käsi enne ja pärast trenni, pärast tualetti ning pärast nina nuuskamist või köhimist. Kui vett ja seepi pole kohe võtta, kasuta käte antiseptikut. Ära katsu pesemata kätega silmi, nina ja suud.

Oma rätik on väike asi, aga kasulik. Pane see pingile või matile, ära jaga joogipudelit ja puhasta vahend pärast kasutamist. See on viisakus, mitte paanika.

Maski puhul tasub kasutada tervet mõistust. Väga tugeva pingutuse ajal võib mask hingamist segada. Rahvarohkes, kinnises ja halvasti ventileeritud ruumis võib mask aga olla mõistlik valik, eriti kui piirkonnas liigub palju hingamisteede viiruseid või kui sul on suurem risk raskemalt haigestuda.

Praktiline kontrollnimekiri spordiklubile

Lihtne tõde: hea kord peab olema nähtav, aga mitte närviline. Klubi saab panna sissepääsu juurde selge teate, et haigustunnustega trenni ei tulda. Treener saab sama üle korrata enne tundi, eriti külmal hooajal, kui köha ja nohu liiguvad kiiresti.

Treeningute vahele tasub jätta paar minutit ruumi vahetuseks ja tuulutuseks. See aitab ka siis, kui järgmine rühm ootab ukse taga. Kui inimesed liiguvad korraga sisse ja välja, tekib garderoobis ja koridoris tarbetu tunglemine.

Koristusgraafik peaks olema päris töövahend, mitte paber seinal. Kes puhastab? Millal puhastab? Milliseid pindu? Kui rühmatrennis kasutatakse matte, kummilinte või hantleid, peab olema selge, kas need puhastab treenija, treener või koristaja.

Mis siis tegelikult juhtub, kui reegleid ei jälgita? Tavaliselt mitte midagi dramaatilist ühel päeval. Aga aja jooksul suureneb risk, et üks haige inimene annab nakkuse edasi mitmele teisele. Spordiklubi ei pea olema hirmu koht. See peab olema koht, kus inimesed saavad tugevamaks ilma teisi ohtu seadmata.

KKK

Kas nohuga võib trenni minna?

Kui sul on nohu, köha, palavik, kurguvalu või üldine haiglane tunne, jäta trenn vahele. Kodune puhkus on sel juhul parem valik kui poolik treening saalis.

Kas jõusaali masinaid peab iga kord puhastama?

Jah, eriti käepidemed, pingid ja matid. Puhasta vahend pärast kasutamist nii, nagu klubi reeglid ette näevad. Kui vahendeid pole, anna sellest töötajale teada.

Kas maskiga peab trenni tegema?

See sõltub olukorrast. Tugeva pingutuse ajal ei pruugi mask sobida, kuid rahvarohkes ja halva õhuga ruumis võib see olla mõistlik, eriti viiruste leviku ajal.

Autor: Nelli Teataja