Reisikiri jõusaalist ja lavavormist

Reisikiri Energy Clubi saalist näitab üht lihtsat asja: jõunäitajad võivad olla pöörased, aga kulturismilaval otsustab tervik. Aleksander Artjomenko oli seal mees, keda oli raske mitte märgata, kuid võistlus ei ole ainult kangi raskus.

Miks see reisikiri jõusaalis kõnetab?

Nagu varem mainitud, toimusid treeningud spordiklubis Energy Club. Täpsustuseks: see ei olnud Saue klubi. Koos harjutas klubi esinumber Aleksander Artjomenko, kellest oli juba varem palju juttu, sest jõusaaliinimese pilgule oli ta eriline kuju.

Ta paistis silma kahel põhjusel. Esiteks visuaalne pilt: võimas ülakeha, suur käsi ja keha, mis täitis ruumi juba enne, kui mees kangi puudutas. Teiseks jõunäitajad. Need olid sellised, mille peale osa inimesi lihtsalt raputab pead ja ütleb: „Ei saa olla.”

Kui kuskil vaieldi, kas biitsepsit saab teha 100 kg kangiga, siis Aleksander Artjomenko suutis seda. Ja mitte ühe juhusliku tõmbega, vaid 10 seeria. Lamades surumises oli jutt tasemest 200 kg x10 ning ühe korra surus ta 250kg.

Sellised numbrid jäävad meelde. Need panevad noore harjutaja mõtlema, et vastus ongi käes: kes on tugevam, see on parem. Ausalt öeldes on see jõusaalis väga loomulik mõte. Kui kang liigub ja lihas on suur, tundub kõik selge.

Reisikiri näitab, mida lava tegelikult hindab

Siin tulebki vahe sisse. Kulturismilava ei ole lamades surumise võistlus. See ei ole ka ainult käe ümbermõõdu mõõtmine. Võistlusel vaadatakse keha tervikuna: proportsioone, sümmeetriat, kuivust, poose ja seda, kuidas kõik need asjad koos mõjuvad.

Vaatamata fenomenaalsetele jõunäitajatele ja väga võimsale ülakehale lõpetas Aleksander Artjomenko võistluse Kuldne Kastan 11. kohaga 14 mehe konkurentsis. Autor oli mäletatavasti 5 sellel võistlusel. Neid ei kutsutud isegi kordagi koos ette võrdlema.

See ei vähenda Aleksander Artjomenko jõudu ega tema muljet saalis. Vastupidi, just kontrast teeb loo huvitavaks. Saalis võib üks mees olla selgelt suurem ja tugevam, aga laval võib teine olla paremini kokku pandud.

Mis siis tegelikult juhtub? Kohtunik ei vaata ainult ühte kehaosa. Kui rind ja käed on suured, aga jalad jäävad maha, tekib tasakaalust väljas pilt. Kui ülakeha on lai, aga vöö ei tööta poosides kaasa, kaob osa lavalisest mõjust. Kui vorm ei ole piisavalt terav, ei pääse lihasjoon välja.

Kuidas jõusaalis tervikut ehitada?

Lihtne tõde: tugevus on suur pluss, kuid see ei asenda ehitust. Kui eesmärk on ainult treenida ja tugevamaks saada, siis 100 kg biitsepsikang või 200 kg x10 surumine on omaette muljetavaldav tase. Kui eesmärk on kulturismilava, tuleb treeningut vaadata laiemalt.

Esimene küsimus on proportsioon. Kas rind, selg, õlad, käed ja jalad kasvavad koos? Algaja vaatab tihti peeglist ainult seda lihast, mis kõige paremini reageerib. Kogenum treenija otsib nõrka lüli, sest laval karistab nõrk lüli rohkem kui tugev koht päästab.

Teine küsimus on sümmeetria. Vasak ja parem pool ei pea olema laboritäpsusega samad, aga silmale peab keha mõjuma tasakaalus. Kui üks õlg domineerib või üks jalg jääb nähtavalt maha, paistab see poosides välja.

Kolmas küsimus on esitus. Sama keha võib laval näida parem või halvem sõltuvalt sellest, kuidas inimene seisab, hingab ja poose hoiab. See kõlab lihtsa detailina, kuid võistlusel on detailid tihti otsustavad.

Praktilised õppetunnid sellest reisikirjast

Kui sellest loost midagi kaasa võtta, siis mitte seda, et jõud pole oluline. On küll. Tugev baas aitab lihast kasvatada ja annab treeningule selge mõõdupuu. Aga jõusaali ego ei tohi hakata programmi juhtima.

• Treeni tugevaid külgi edasi, kuid planeeri eraldi tööd mahajäänud lihastele.
• Ära hinda vormi ainult pumpi pealt. Vaata keha ka rahulikus olekus ja eri nurkadest.
• Kui plaanid võistelda, harjuta poose juba ettevalmistuse ajal, mitte viimasel nädalal.
• Pea meeles, et suur käsi ei võida automaatselt terviklikku keha.

Noorel harjutajal on seda vahel raske uskuda. Saalis tundub kõige võimsam mees automaatselt parim. Lava teeb pildi ausamaks ja karmimaks. Seal ei saa ühte tugevust ülejäänud keha eest ette lükata.

KKK

Kas suur jõud tähendab kulturismis alati head kohta?

Ei tähenda. Suur jõud aitab lihast ehitada, kuid kulturismis hinnatakse ka proportsioone, sümmeetriat, vormi ja lavalist esitust.

Miks võib väga tugev sportlane laval tahapoole jääda?

Põhjus võib olla tasakaalus. Kui üks kehaosa domineerib või vorm ei ole piisavalt terav, võib tervik jääda nõrgemaks kui mõnel vähem jõulisel võistlejal.

Mida algaja sellest loost õppida saab?

Algaja võiks õppida vaatama keha tervikuna. Rekordid on head, aga treeningplaan peaks arendama ka neid kohti, mis peeglis esimesena silma ei hüppa.

Autor: Ott Kiivikas

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.