Bikiini fitness: mida ala tegelikult nõuab

Bikiini fitness ei ole lihtsalt „kergem fitness“ ega pehme sissejuhatus kulturismi. See on omaette ala, kus loevad proportsioon, lavaline enesekindlus, tervislik üldmulje ja väga täpne vorm.

Jõusaalides kuuleb vahel juttu, et võistlemist võiks alustada bodyfitnessist või bikiinivõistlusest, kui tulevikus tahetakse liikuda klassikalisse kulturismi või kulturismi. Ausalt öeldes on see võrdlus üsna libe. Sama hästi võiks öelda, et jooksmist tuleb alustada 100 meetri sprindist, siis minna 200, 400, 800 ja 1500 meetri kaudu 5000 ja 10000 meetrini ning lõpuks maratonini. Jah, kõigil neil aladel kasutatakse keha. Aga treeningu eesmärk ja hindamise loogika on täiesti erinevad.

Bikiini fitness ja miks see pole kulturismi eelaste

Bikiini fitnessis ei otsita kõige suuremat lihasmassi ega kõige kuivemat vormi. Otsitakse sportlikku, tervet ja tasakaalus välimust. See kõlab lihtsamalt kui kulturism, aga praktikas võib olla isegi karmim. Miks? Sest osa nõutust tuleb kaasa kehaehitusega.

Oluline on, kuidas üla- ja alakeha kokku sobivad. Jäsemete pikkus, talje, puusa kuju, lihasmassi jaotus ning üldine rüht mõjutavad lavapilti väga palju. Lisatreening aitab keha paremaks teha, kuid see ei muuda kõiki proportsioone. Lihtne tõde: bikiinivõistleja peab nägema laval välja sportlik, naiselik ja tasakaalus, mitte lihtsalt „vähem lihaseline kulturist“.

Algsel artiklil oli ka konkreetne Eesti ajamärk: Eesti esimesed meistrid bikiini fitnessis selgitati 30.okt.2011 VI Innar Mardo Memoriaali raames toimunud Eesti meistrivõistlustel kulturismis ja fitnessis Tallinnas, Salme Kultuurikeskuses. Ala on sellest ajast kasvanud, kuid põhiküsimus on sama: kas lavale mineja mõistab, mida tegelikult hinnatakse?

Pildil Soome võistlejad. Vasakult: Anna Virmajoki, Kati Raatikainen ja Suvi Iso-Kuusela.

Mida bikiini fitness võistlejalt nõuab?

Esimene asi on vorm. Bikiinivõistleja ei pea olema nii kuiv kui bodyfitnessi või kulturismi võistleja. Samas ei saa vorm olla juhuslik. Kui kaal langeb nii, et reite ja tuharate piirkond jääb ebaühtlane või kõhulihased paistavad liiga teravalt, võib terviklik mulje kannatada.

Teine suur osa on esinemisoskus. Laval ei piisa sellest, et keha on tehtud. Võistleja peab oskama end näidata, rahulikult liikuda ja kohtunike ees särada. Kui kogu „täispakett“ on olemas, aga inimene ei julge laval olla, jääb tulemus poolikuks. See ei tähenda, et häbelik inimene ei võiks areneda. Küll aga peab ta teadma, et lavaline olek on siin sama tähtis kui treening.

Stiilinäide Soome bikiinivõistlejalt Suvi Iso-Kuuselalt.

Kolmas osa on võistlustase. Bikiinivõistlustel on mitu astet: algajate tase, kohalikud Meistrivõistlused, edasi Euroopa ja Maailma Meistrivõistlused ning ka Arnold Amateur Bikini. Kõige tipus on prof võistlused, kuhu pääsevad parimatest parimad.

IFBB bikiini fitnessi reeglite põhipunktid

IFBB bikiini fitnessi reeglite järgi on ala mõeldud naistele, kes hoiavad endast ja väärtustavad tervislikku eluviisi. Võistlejal ei tohi olla liiga väljajoonistunud lihaseid, kuid keha peab jätma sportliku ja terve mulje. Hindamisel arvestatakse ka nägu, juukseid, naha tooni, rühti ja üldist esinemist.

Bikiinivõistlejad ei saa osaleda sama võistluse raames kulturismi, fitnessi, klassikalise kulturismi või bodyfitnessi kategoorias. See hoiab alad lahus ja teeb hindamise ausamaks.

Esinemisriietus

Võistlusriietena kasutatakse kaheosalisi bikiine ja kõrgkontsalisi kingi.

• Võistlejad võivad kasutada poest ostetud bikiine.
• Bikiinid peavad olema sobilikud ja maitsekad.
• Bikiinid võivad olla mustrilised ning värvi valib võistleja ise.
• Bikiinide alaosa peab katma vähemalt 1/3 tuharast. Stringid on keelatud.
• Kingade värvi ja stiili valib võistleja ise. Platvormkingad on keelatud.
• Ehted on lubatud mõistlikkuse piirides.

Keha pruunistus ja pikkuskategooriad

Võistleja keha peaks katma loomulikuna näiv ja tervislik pruunistus. Pikkuskategooriad sõltuvad võistlejate arvust, kuid algses reeglikokkuvõttes olid need kaks:

• Kuni 163 cm
• Üle 163 cm

Bikiini fitness laval: T-kõnd ja hindamine

Tutvustusringis tulevad võistlejad lavale ühekaupa ja teevad T-kõnni. See on lühike, aga oluline hetk, sest kohtunikud näevad, kuidas võistleja liigub, poseerib ja end kannab.

• Võistleja tuleb lavale, jääb lava keskel seisma ja poseerib näoga publiku poole.
• Võistleja pöörab end seljaga publiku poole ja poseerib uuesti.
• Võistleja pöörab end näoga publiku poole, kõnnib lava ühte äärde, poseerib, liigub teise äärde ja poseerib taas.
• Võistleja suundub tagasi üldrivisse.

Ring 1 on eelhindamine. Peakohtunik kutsub võistlejad võrdlusesse 5 kaupa, tavaliselt numbrilises järjestuses. Võistlejad poseerivad eest ja tagant. Pärast võrdlusi seisavad nad kahes rivis lava tagaosas, nii et lava keskosa jääb vabaks. Kohtunikud võivad kutsuda võistlejaid uuesti 3-5 kaupa võrdlusesse.

Hindamisel vaadatakse peamiselt kahte asja:

1. Keha tasakaal ja kuju.
2. Keha üldmulje, sealhulgas naha toon ja päevitus, rüht ning lavaline tervik.

Kohtunikud märgivad enda arvates 6 parimat, kuid ei pane neid selles etapis paremusjärjestusse. 6 enim märgitud võistlejat pääsevad finaali. Finaalis tulevad kuus finalisti lavale numbrilises järjestuses ühe kaupa, teevad T-kõnni, poseerivad eest ja tagant ning seejärel paigutatakse rivi ümber. Lisavõrdlusi ei toimu, finaliste hinnatakse esmase võrdluse põhjal.

KKK

Kas bikiini fitness sobib algajale?

Sobib, kui algaja mõistab, et see pole lihtsalt ilusate bikiinidega lavale minek. Vaja on treeningut, toitumise kontrolli, poseerimist ja julgust laval esineda.

Kas bikiinifitness nõuab palju lihaseid?

Väga suurt lihasmassi ei nõuta. Keha peab olema sportlik, proportsioonis ja tervisliku välimusega. Liiga kuiv või liiga lihaseline vorm võib kategooria mõttega vastuollu minna.

Mis on bikiinivõistlusel kõige raskem?

Paljude jaoks on kõige raskem terviku hoidmine: vorm, rüht, pruunistus, riietus, T-kõnd ja enesekindlus peavad töötama koos. Üks tugev külg ei päästa, kui lavapilt laguneb.

Tekstitäiendused: Women Bikini Fitness; IFBB Universe.

Autor: BODY vabatõlge: Aire Lossmann

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.