Kadri Liivak ja Eesti aeroobika lugu

Liivak-Riisalo-Riisalo-Riisalo nimi tuleb Eesti võimlemisest rääkides kiiresti ette. See lugu vaatab, kuidas Tartu 5. keskkoolis õppinud Kadri Laaneloogist kasvas treener, juht, kohtunik ja inimene, kes aitas aeroobika Eestis nähtavaks teha.

Siin ei ole imeretsepti ega suurt saladust. On pikk töö, liikumisrõõm ja hoiak, et vorm algab aktiivsest suhtumisest ellu.

Kadri Liivak Eesti võimlemise loos

Eesti võimlemise üks juhte on Kadri-Riisalo. Paljud tunnevad teda Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikmena, kuid sama tähtis on tema roll klubi Forum-Sport omanikuna. Tallinnas Narva maantee alguses asuvat klubi juhib ta koos kunstikollektsionäärist abikaasa Rannusega.

Võimlemisloos tunti teda esmalt kui Kadri Laaneloogi. Ta õppis Tartu 5. keskkoolis, hiljem TRÜs ning täiendas end Moskvas, Torontos ja Soomes. Iluvõimlemisega on ta tuttav 1958. aastast. See ei ole lihtsalt üks kuupäev eluloos, vaid märk sellest, kui kaua üks ala võib inimest kanda.

Tema käekäiku on suunanud mitmed oma ala nimekad juhendajad. Üheksa aastat kuulus ta Eesti koondisesse. Rühmakavaga tuli NLi meistrivõistlustelt hõbe ja kuld. Aastatel 1972-74 oli ta Eesti absoluutne meister. Samal ajal suundus ta ka treeneritööle, mis jäi teda saatma palju kauemaks kui võistlusvaip.

Kadri Liivak ja aeroobika tulek Eestisse

1980. a kuulus Kadri nende hulka, kes aeroobika Eestis tuttavaks tegid. Tänase pilguga võib see tunduda tavaline rühmatreening, aga toona oli see värske ja veidi julge mõtteviis. Muusika, rütm, liikumine ja treeningrõõm said kokku viisil, mis tõi saali ka neid, kes tavapärast sporti pelgasid.

Kadri oli aktiivne koolitaja. Hiljem tulid vastutavad ametid tollases ENSV Spordikomitees ja Võimlemisliidus, kus ta tegutses peasekretärina. Ta pidas oluliseks ka kohtunikutööd, kirjutas palju oma alast ajakirjanduses ja rääkis televisioonis. Viis aastat tagasi kutsuti ta ajakirja Tervisetrend kolleegiumisse.

Ausalt öeldes on sellise töö mõju raske mõõta ainult medalite või ametinimetustega. Üks treener võib muuta terve saali meeleolu. Üks koolitaja võib anda järgmisele põlvkonnale keele, kuidas liikumisest rääkida.

Mida tema töö treenijale õpetab?

Kadri Liivak-Riisalo ei jäta mainimata ka oma abilisi. Nende seas on Riina Suhotskaja, praegu Taanis töötav Silja Siller ja Kristel Tamm. Sellised nimed näitavad, et treeningukultuur ei sünni üksi. Selle taga on inimesed, kes avavad saaliukse, panevad kava käima ja loovad tunde, et igaüks saab kaasa teha.

Ühe kohtumise ajal oli Kadril ja tema naiskonnal käimas TervisPlussi Eviani tervisepäev. Sealt jäi kõlama lihtne juhtmõte: teil on nüüd võimalus ja oskus muutuda ning keegi teine seda teie eest tegema ei tule. Ikka ja ainult ise.

Mis siis tegelikult juhtub, kui inimene seda mõtet päriselt kuulab? Ta ei oota ideaalset esmaspäeva. Ta ei otsi vabandust, et väljas on talv, kevad alles algab või tööpäev venis pikaks. Ta teeb midagi väikest ära. Just nii algab vorm, mis kestab.

Võimlemisleedi Liivak-Riisalo ise muutuma ei pea, kirjutas algne lugu. Ta oli vormis nii talve hakul kui ka siis, kui kevad ukse kõigile lahti tegi. Erilist saladust ta sellest ei tee: peab olema aktiivne ellu suhtumises. Muu tuleb juba nagu võluvitsa väel kaasa.

Kadri Liivak, üritused ja treenerite järelkasv

Ürituste korraldamisel on tema nõu alati kuulda võetud. Tervisepäevade ja teiste võimlemisürituste toimkonna liikmena mõtles Kadri Liivak-Riisalo juba aprilli tähtsatest ettevõtmistest edasi Maijooksust 2002. Seal tegid naistele jooksueelse soojenduse just tema klubi treenerid.

Varasemast enam pöörati tähelepanu ka aeroobikatreenerite koolitamisele. TTÜs ja Pirital TOPis said sel aastal esimesed pääsukesed litsentsi. Põhjanaabrite tundidel ja FAFi treenerite õpetusel, Terje Hakmangi nende seas, oli oma võlu ja valu. Õppimine käis praktiliselt: tunnis, saalis, inimeste ees.

“Asi peab olema huvitav, sest tullakse põnevusega ju, seda kinnitab isegi jalgpallurite kiindumus aeroobikatreeningute vastu,” ütles Kadri oma ala varjamatu vaimustusega. See lause seletab palju. Hea treening ei ole ainult higistamine. See peab panema inimese tagasi tulema.

Algse loo autor meenutas, et isegi ääremaal võtab lihtmaamees vahel kätte ja lunastab õiguse osaleda naiste treeningul. Näide tuli Vändrast, kust vanarahva tarkuse järgi rohkem vaid vaipu ja saelaudu tuli. See on muhe pilt ajast, kui aeroobika murdis vaikselt maha eelarvamusi selle kohta, kes tohib saalis liikuda ja kuidas.

KKK

Kes on Kadri Liivak-Riisalo?

Kadri Liivak-Riisalo on Eesti võimlemise ja aeroobika oluline eestvedaja, endine tippvõimleja, treener, koolitaja ning Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.

Mis oli tema roll aeroobika arengus?

1980. a kuulus ta nende hulka, kes aeroobika Eestis laiemalt tuttavaks tegid. Ta koolitas treenereid, korraldas üritusi ja aitas kujundada rühmatreeningu kultuuri.

Mida saab tavatreenija sellest loost kaasa võtta?

Lihtne tõde: keegi teine ei tee vormi sinu eest ära. Hea treener aitab, hea saal toetab, aga esimene samm tuleb endal teha.

Autor: Aare Kreilis

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.