Lühidalt:
- Madal naatriumisisaldus dieedis aktiveerib RAAS-i ja tõstab aldosterooni taset.
- Kõrge kaaliumisisaldus toidus stimuleerib otseselt aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.
- Lagritsas sisalduv glütsürrisiin matkib aldosterooni toimet ja võib põhjustada pseudo-hüperaldosteronismi.
- Vistseraalne rasvumine on seotud krooniliselt kõrgema aldosterooni tasemega veres.
Aldosteroon ja toitumine on tihedamalt seotud, kui paljud arvavad: see neerupealiste koores toodetav mineralokortikoidhormoon reageerib tundlikult igapäevastele toiduvalikutele. Naatriumisisaldus dieedis, kaaliumirikkad toidud, lagritsa tarbimine ja kehakaal mõjutavad kõik aldosterooni taset — ning seeläbi vererõhku ja elektrolüütide tasakaalu. Käesolevas tõenduspõhises ülevaates selgitame peamised mehhanismid ja praktilised järeldused.
Kuidas aldosteroon ja toitumine omavahel toimivad?
Aldosteroon on neerupealiste koore zona glomerulosas sünteesitud steroidhormoon, mille peamine ülesanne on reguleerida naatriumi reabsorptsiooni ja kaaliumi eritumist neerudes. Selle tootmist kontrollib reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem (RAAS): vähenenud vererõhk või naatriumi langus vereplasmas käivitab reniini vabanemise neerudest, mis omakorda toodab angiotensiin II-d ja stimuleerib aldosterooni sünteesi neerupealistes (Brewster & Perazella, 2003).
Aldosteroon seondub neerude distaalkanalites mineralokortikoidi retseptoritega ja suurendab naatriumi tagasi imavate kanalite ekspressiooni — see tõstab veremahtu ja vererõhku. Toitumisel on selles regulatsioonis otsene roll, sest naatriumit ja kaaliumit tarbime iga päev toidust.
Sarnaseid hormonaalseid seoseid toitumisega on kirjeldatud ka teiste hormoonide puhul — näiteks on toitumine ja testosteroon samuti toidust tugevalt mõjutatud, mis kinnitab, et dieet on laiapõhjaline hormonaalse keskkonna kujundaja.
Milline mõju on naatriumil ja kaaliumil aldosterooni tasemele?
Naatrium ja kaalium mõjutavad aldosterooni erinevate mehhanismide kaudu, kuid mõlemad on esmatähtsad.
Naatrium: Madal naatriumisisaldus dieedis aktiveerib RAAS-i — reniin vabaneb neerudest ja angiotensiin II stimuleerib aldosterooni tootmist. Kõrge naatriumitarbimine pärsib reniini vabanemist ja alandab aldosterooni. Rahvusvahelises Intersalt-uuringus, mis hõlmas 52 riiki, leiti tugev korrelatsioon naatriumiurituse ja vererõhu vahel (Intersalt Cooperative Research Group, 1988), peegeldades RAAS-i tundlikkust soolatarbimise suhtes. Paradoksaalselt võib range madala soolasisaldusega dieet aldosterooni taset hoopis tõsta, kui see käivitab tugeva RAAS-i vastuse.
Kaalium: Kaalium stimuleerib aldosterooni sünteesi otseselt neerupealiste koore rakkudes — kõrge plasmakaaliumi tase depolariseerib adrenokortikaalseid rakke ja käivitab aldosterooni biosünteesi ilma RAAS-i vahenduseta (Young, 1988). See on oluline homöostaatiline mehhanism: aldosteroon suurendab kaaliumi eritumist neerudes, taastades plasma normaalkontsentratsiooni. Toidud nagu banaanid, kartulid, kaunviljad ja pähklid, mis on kaaliumirikkad, mõjutavad seetõttu otseselt aldosterooni eritumist.
Treening mõjutab samuti elektrolüütide vajadust — naatriumit ja kaaliumit kaotame higiga, mistõttu tasub lugeda artikleid treeningjärgne toitumine – I ja treeningjärgne toitumine – II, kus käsitletakse elektrolüütide taastamist pärast koormust.
Kas lagritsa söömine tõesti mõjutab aldosterooni taset?
Jah — lagritsa ja aldosterooni seos on üks paremini dokumenteeritud toidu-hormooni interaktsioone. Lagritsa juurtes leiduv glütsürrisiin ja selle metaboliit glütsürreetiinhape pärsivad ensüümi 11β-hüdroksüsteroidi dehüdrogenaas tüüp 2 (11β-HSD2), mis tavaliselt muundab neerudes aktiivse kortisoolist inaktiivseks kortisooniks (Stewart jt, 1987).
Selle ensüümi blokeerimisel koguneb kortisool neerude mineralokortikoidi retseptorites ja hakkab toimima aldosterooni moodi — tekib nn pseudo-hüperaldosteronism: kõrge vererõhk, madal kaaliumitase ja tursed, kuigi tegelik aldosterooni tase võib olla normaalne või isegi madal. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindas lagritsa glütsürrisiini ohutust ja järeldas, et regulaarne suurtes kogustes tarbimine kujutab terviseriske (EFSA, 2008). Eelkõige rasedad, kõrgvererõhutõvega isikud ja lapsed peaksid lagritsat vältima või minimeerima.
Toidu happesus ja mineraalainete omastamine on omavahel seotud — sellel teemal leiab lisateavet artiklist pH ja tervislik toitumine.
Kuidas kehakaal ja rasvkude mõjutavad aldosterooni?
Vistseraalne rasvkude ei ole passiivne energiavaru — see on metaboolselt aktiivne kude, mis toodab adipokiine ja muid signaalmolekule. Goodfriend jt (1999) leidsid, et vistseraalne rasvumine ja insuliiniresistentsus on seotud kõrgema plasma aldosterooni tasemega naistel isegi pärast muude tegurite korrigeerimist. Rasvkude võib toota RAAS-i aktiveerivaid tegureid, mis viib aldosterooni kroonilise üleproduktsioonini.
See loob metaboolse nõiaringi: kõrge aldosteroon soodustab naatriumi ja vee peetust, tõstab vererõhku ning võib süvendada insuliiniresistentsust. Kehakaalu normaliseerimine tasakaalustatud toitumise kaudu — sh piisava kaaliumi ja mõõduka naatriumitarbimisega — on NIH National Heart, Lung, and Blood Institute soovituste kohaselt üks peamisi strateegiaid RAAS-i üleaktiveerumise ennetamiseks.
Viited
- Intersalt Cooperative Research Group. (1988). Intersalt: an international study of electrolyte excretion and blood pressure. BMJ. 297(6644):319-328. PMID: 3416162
- Stewart PM, Wallace AM, Valentino R, Burt D, Shackleton CH, Edwards CR. (1987). Mineralocorticoid activity of liquorice: 11-beta-hydroxysteroid dehydrogenase deficiency comes of age. Lancet. 2(8563):821-824. PMID: 2889988
- Young DB. (1988). Quantitative analysis of aldosterone’s role in potassium regulation. Am J Physiol. 255(5 Pt 2):F811-822. PMID: 3189548
- Brewster UC, Setaro JF, Perazella MA. (2003). The renin-angiotensin-aldosterone system: cardiorenal effects and implications for renal and cardiovascular disease states. Am J Med Sci. 326(1):15-24. PMID: 12861102
- Goodfriend TL, Kelley DE, Goodpaster BH, Winters SJ. (1999). Visceral obesity and insulin resistance are associated with plasma aldosterone levels in women. Obes Res. 7(4):355-362. PMID: 10440591
- EFSA Panel on Food Additives, Flavourings, Processing Aids and Food Contact Materials. (2008). Safety of glycyrrhizinic acid and its ammonium salt. EFSA Journal. 6(10):723. DOI: 10.2903/j.efsa.2008.723
Korduma kippuvad küsimused
Millised toidud tõstavad aldosterooni taset?
Kaaliumirikkad toidud (banaanid, kartulid, kaunviljad) stimuleerivad otseselt aldosterooni eritumist. Madal naatriumisisaldus dieedis aktiveerib RAAS-i ja tõstab samuti aldosterooni taset. Lagritsa regulaarne tarbimine võib tekitada pseudo-hüperaldosteronismi.
Kas sool tõstab või alandab aldosterooni?
Kõrge soolasisaldusega dieet pärsib RAAS-i ja alandab aldosterooni. Madala soolasisaldusega dieet aktiveerib RAAS-i ja tõstab aldosterooni taset. Seega sool ja aldosteroon toimivad vastupidises suhtes.
Miks on lagritsa söömine ohtlik kõrge vererõhu korral?
Lagritsa glütsürrisiin blokeerib ensüümi 11β-HSD2, mis normaalolukorras kaitseb mineralokortikoidi retseptoreid kortisoolist. Selle ensüümi blokeerimisel tekib pseudo-hüperaldosteronism: vererõhk tõuseb ja vere kaaliumitase langeb. Kõrge vererõhuga inimesed peaksid lagritsat vältima.
Kuidas kehakaalu langetamine mõjutab aldosterooni?
Vistseraalse rasva vähenemine vähendab RAAS-i aktivatsiooni ja aitab normaliseerida aldosterooni taset. Uuringud näitavad, et ülekaalul ja insuliiniresistentsusel on seos kõrgema plasma aldosterooni tasemega, mistõttu kehakaalu normaliseerimine on mittefarmakoloogiline viis aldosterooni reguleerimiseks.
Kas magneesium mõjutab aldosterooni taset?
Mõnede uuringute kohaselt võib magneesiumipuudus mõjutada RAAS-i aktiivsust, kuid tõendusbaas on praegu piiratum kui naatriumi ja kaaliumi puhul. Magneesiumirikaste toitude (pähklid, rohelised köögiviljad, täisteratooted) tarbimine toetab üldist elektrolüütide tasakaalu.
Tule trenni! ArtGym
