Kõhulihaste müüdid: 7 levinud eksiarvamust

Kõhulihaste müüdid elavad jõusaalides edasi nagu vanad anekdoodid. Igal kevadel kuuleb sama juttu: tee rohkem keretõsteid, võta rasvapõletajat, jäta süsivesikud ära. Tegelik pilt on lihtsam ja samas tüütum — sixpack tehakse köögis, mitte mati peal. Vaatame järjest läbi seitse kõige levinumat eksiarvamust ja selle, mis nende taga päriselt seisab.

Kõhulihaste müüdid ja tõde rasvapõletusest

Müüt 7: pean treenima kõhulihaseid tunde, enne kui need välja paistma hakkavad. Pikk treening ei too kõhulihastele midagi juurde — pigem viib ületreeningusse. Kõhulihaste seanss võiks kesta alla 20 minuti. Ülejäänud aja võidad sellega, et keskendud suurematele harjutustele ja korralikule taastumisele.

Müüt 6: rasvapõletajad aitavad lahti saada “ujumisrõngast”. Ausalt öeldes — parem jäta paar šokolaaditahvlit ostmata. Isegi kui mõni preparaat midagi teeb, ei kao rasv kunagi ainult ühest piirkonnast. Keha langetab varusid ühtlaselt üle keha. Kõige tugevam rasvapõletaja on endiselt see, mida sa päeva jooksul taldrikule paned. Kõik peitub dieedis.

Müüt 5: pean minema rangele dieedile, et kõhulihased välja paistaksid. Sixpacki saab kätte ka tavalise toiduga: vähenda soola, suhkrut, rasva ja üldist kalorikogust, joo vett ja treeni regulaarselt. Halba toitu pole olemas — on olemas valed kogused ja vale ajastus. Pead vaid teadma, millal mida süüa. Ole loov. See töötab.

Kuidas kõhulihaseid tegelikult treenida

Müüt 4: raskustega saab kõhulihased paremini välja. Ära raiska aega. Lisaraskus ei pane kõhulihaseid kasvama nii nagu jala- või seljalihaseid. Treenides kõhulihased mõõtmetelt peaaegu ei suurene — sa vormid neid, mitte ei kasvata mahtu. Vormimine käib läbi rasvavaba dieedi, mitte ketasplaadi kõhule asetamise.

Müüt 3: võin süüa paksuks tegevat toitu, sest treening põletab selle ära. Enamik inimesi ei treeni piisavalt intensiivselt, et põletada ära pooledki päeva jooksul söödud kaloritest. Põletamata energiast saab suure tõenäosusega rasv. Üks võimalus mängu tasakaalu tuua on liigutada tühja kõhuga — siis hakkab keha kasutama enda rasvavaru, sest kiiret süsivesikuvarustust pole võtta. See ei ole imerelv, vaid lihtsalt üks tööriist.

Müüt 2: keretõsted on seljale kahjulikud. Mitte tingimata. Küsi endalt: kui kahjulikud need üldse olla saavad? Küünarnukkidega põlvi puudutama ei pea — võid tõusta poolele teele üles ja sealt kontrollitult tagasi laskuda. Ka sellisel kujul töötavad kõhulihased täie pingega. Korrektse tehnikaga on keretõsted täiesti ohutud. Probleemid algavad seal, kus tehnika kaob ja keha hakkab end hooga üles viskama.

Kõhulihaste müüdid dieedi kohta

Müüt 1: kui teen sadu keretõsteid päevas, saan lameda kõhu. Võid neid teha 200 tükki minutis ja eesmärgini ikka mitte jõuda. Kõhulihased tulevad välja alles siis, kui nende ümbert rasv ära kaob. Seega algab kõhulihaste treening tegelikult köögist — sealt, kus otsustad, mida kaussi tõstad ja mis poodi jätad.

Lihtne tõde: nähtav kõht on ennekõike madala keharasva tulemus. Mehel hakkavad lihased paistma umbes 12 % juures, naisel veidi kõrgemal. Sinna jõudmine võtab aega — kuid mitte nii palju aega, kui internetiprogrammid lubavad. Söö järjepidevalt, maga piisavalt ja liigu iga päev. Ülejäänu on detail.

KKK kõhulihaste kohta

Kui tihti peaks kõhulihaseid treenima?

2–3 korda nädalas, alla 20 minuti korraga. Kõhulihased taastuvad sarnaselt teiste lihastega ja ei vaja igapäevast pommitamist.

Kas hommikune tühja kõhuga kardio on parem?

See võib aidata, kui üldine kaloridefitsiit on paigas. Ilma defitsiidita ei tee ka tühja kõhuga jooks imet — kogu päeva tasakaal otsustab.

Kas pean süsivesikud täielikult ära jätma?

Ei. Süsivesikud ei tee kõhtu — liigsed kalorid teevad. Vali täisteratooted, puuviljad ja köögiviljad ning jälgi, et päevane kogus mahuks su energiavajaduse sisse.

Tule kõhulihaseid treenima! ArtGym

Autor: Justin Leonard juttu tõlk Ilo Rihvk

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.