11. juuni 2023

Kepikõnd

Kepiga või kepi abil on inimene liikunud juba sajandeid. Taolist liikumisviisi on kasutanud nii karjused kui ka mägedes rändajad. Kepikõnd tänapäeva mõistes sündis meie põhjanaabrite soomlaste juures. Esialgu ei leidnud kolmkümmend aastat tagasi välja pakutud keppidega kõndimise idee tervisespordi seas heakskiitvat vastuvõttu. Alles 1997. aasta sügisel tehtud teine katse kepikõndi juurutada õnnestus paremini ja täna võib julgesti öelda, et liikumisharrastajad on keppidega kõndimise omaks võtnud ning sellega tegelevad juba sajad tuhanded harrastajad. Tänaseks on moodi läinud firmade, ühingute ja klubide ühistreeningud. Kepikõndimise eesmärk on liikuda looduse rüpes ja värskes õhus.
Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest.
Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist.
Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni tehnika saab selgeks juba mõnesajameetrise proovimise järel.
Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse kõrgeks märkamatule. Madala pulsiga harjutada soovijail tuleks seepärast keppidega kõndides olla südame löögisageduse suhtes tähelepanelik, kusjuures pulssi oleks soovitav kontrollida testri abil.
Kepikõnni plussiks võib lugeda seda, et keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks.


Käimiskeppide pikkused vastavalt käija kasvule
150 cm – 110 cm
160 cm – 115 cm
170 cm – 120 cm
175 cm – 125 cm
180 cm – 130 cm


Kuidas kasutada keppe
Spetsiaalsed käimiskepid on suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha.
Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel (asfalt jms) käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts.
Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks.
Lühikest käimiskeppi ei panda kõndides kunagi kehast ettepoole nagu suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni.
Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha kohakuti vastasjalaga. Suusatamise tehnika, kus kepp asetatakse maha kehast ettepoole, kepikõndimise puhul ei sobi.
Kui kaasaegset kepikõnni varustust kalliks või mitte väga oluliseks peetakse, võib käimistreeningule minna ka tavaliste suusakeppidega. Enne seda peaks aga suusakepid tublisti lühemaks tegema ning eemaldama lumerõnga.


Võimlemisharjutused keppidega
Kepi surumine rinnalt
Kükkimine kepp rinnal
Etteasted käärseisu kepp turjal
Käelaba tõsted
Kerepainutused küljele kepp ülal
Tõmbed kaldseisus
Kepi surumine turjalt
Kereringid kepp õlgadel
Reie eesmiste lihaste venitus
Reietagumiste lihaste venitus


Milleks on kepikõnd hea?
Kepikõnniga saab tegeleda aastaringselt, see on lihtne ja kergesti õpitav, samas turvaline ning kättesaadav igaühele.
Kepikõndi harrastatakse värskes õhus see on tervislik ja värskendav.
Kepikõnd ei vaja erilisi tingimusi, keppidega võib käia metsas ja pargis, linnatänavail ja maanteel, rannas ja rabas.
Kepikõnd on sobiv tervisespordiala nii vähetreenitud inimesele kui ka neile, kes soovivad harjutada suure koormusega.
Kepikõnd tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, märgatavalt suureneb südame löögisagedus, kepikõnd arendab rohkem vastupidavust ja suurendab hapnikutarbimist võrreldes tavalise käimisega.
Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina.

Tule õpi kepikõnni tehnikat siit : https://www.kepikond.ee/