Puhkepausid jõutreeningus: kui kaua puhata?
Puhkepausid jõutreeningus: kui kaua puhata?
Puhkepausid jõutreeningus tunduvad esmapilgul lihtsa asjana — kuni märkad, et erinevad kogenud tõstjad puhkavad seeriate vahel täiesti erineva pikkusega. Kas õige on minut, kolm või viis? Selles loos vaatame punkte 5–8 ja võtame teema kokku. Lühike vastus: pausi õige pikkus sõltub rohkem sinust endast kui mingist üldisest reeglist.
Miks puhkepausid jõutreeningus loevad
Mida suurem ja tugevam sa oled, seda rohkem funktsionaalset lihaskude liigub iga korduse ajal — ja seda kauem võtab närvisüsteemi taastumine raske seeria järel. Väikese kehakaalu ja lühema staažiga harjutaja absoluutkoormus on madalam, mistõttu ka taastumine seeriate vahel on kiirem. See pole arvamus, vaid lihtne füsioloogia.
Hea näide on IPF-i naiste kuni 52 kg kaalukategooria meister Marisa Inda. Tema parimad tulemused — kükk 142,5 kg, lamades surumine 95 kg, jõutõmme 182,5 kg — sünnivad trennist, mis kestab tavaliselt umbes tund. Sama saali superraskekaalu tõstja Chad Wesley Smith, kelle kehakaal on 136 kg, kulutab samadele baasharjutustele 1 tund 45 minutit kuni 2,5 tundi. Smith on ühendsumma kõigi aegade edetabelis kümnes. Vahe ei ole laiskuses — vahe on selles, kui palju tuleb iga raske seeria järel tegelikult oodata, et järgmine üldse õnnestuks.
Lühikesed vs pikad puhkepausid
Kui kahtled, kas oled täielikult taastunud, puhka pigem rohkem kui vähem. Brad Schoenfeldi 21 nädalat kestnud uuringus, kus osales 21 noort meest, võrreldi 1-minutilist ja 3-minutilist puhkepausi. Tulemus üllatas paljusid: 3-minutilised pausid andsid paremaid tulemusi nii maksimaaljõu kui ka hüpertroofia osas.
Jõu arendamisel pole see uudis. Aga lihasmassi puhul on traditsiooniline kulturismikoolkond aastakümneid soovitanud pigem 60–90-sekundilisi pause. Schoenfeldi tulemused räägivad sellele otse vastu — vähemalt baasharjutuste juures.
Praktiline järeldus on lihtne. Kui puhkad seeriate vahel kauem, ei kaota lihasmassi eesmärkide poole liikudes midagi peale aja. Trenn lihtsalt venib pikemaks. Aga kui puhkad liiga vähe, lõppeb järgmine tööseeria plaanitust varem ja kvaliteet kannatab. Halb seeria pole pool head seeriat — see on stiimul, mis jõuab läbi pooliku.
Kuidas puhkepauside pikkust valida
Eelmisele soovitusele on aga teine pool. Praktikas kipuvad inimesed puhkama pigem rohkem, kui vaja. Parkinsoni seadus ütleb: töö peale kulub nii palju aega, kui sulle antakse. Sama kehtib trennis. Kui keegi sind ei taga, võid leida end viis minutit telefonis sirvimas, kuigi piisaks kahest. Mida lühema staažiga harjutaja, seda kindlamini see paika peab — algajatel pole keha veel võimet end sellise koormusega päriselt ära kurnata.
Sekundi täpsusega pauside mõõtmine on enamasti tüütu ja tarbetu. Hakka seda tegema alles siis, kui märkad, et trennid venivad ebamõistlikult pikaks. Üks toimiv lähenemine: anna iga harjutuse jaoks ajaline raam. Näiteks „kükid 4×6 raskusega 150 kg peavad koos soojendusega olema tehtud 20 minutiga.“ Sellise piirangu sees hakkad alateadlikult ennast rohkem koondama, pausid lühenevad iseenesest ja keskendumine raskele tööle paraneb. See on mentaalselt ka kergem kui kella vahtimine iga seeria järel.
Kokkuvõttes: kui oled väike, algaja ja suhteliselt nõrk harjutaja, võid peaaegu järjest ühelt harjutuselt teisele liikuda ja pidada minimaalseid pause. Kui aga kükid ja jõutõmbed liiguvad 200 kg piirimaile, võivad sinu pausid venida 5–10 minutini — ja see on normaalne, mitte laiskus.
KKK puhkepauside kohta
Kui pikk paus on enamikule õige?
Enamiku harjutajate puhkepausid jäävad keskmiselt 2–4 minuti vahele. See on hea lähtekoht, kui sa pole oma tunnetust veel välja kujundanud.
Millal on 5–10-minutilised pausid normaalsed?
Kui kükid või jõutõmbed liiguvad 200 kg piirimaile ja staaž on aastates, siis võivad pausid venida 5–10 minutiks. Suure absoluutkoormuse järel pole 2 minutit füsioloogiliselt piisav.
Kas peaks pause stopperiga mõõtma?
Mitte alati. Hakka mõõtma siis, kui trennid venivad mõttetult pikaks. Alternatiiv on anda tervele harjutusele ajaline raam — see töötab enamiku jaoks paremini kui kella jälgimine iga seeria järel.
Allikas
Kirjutis põhineb materjalil: T Nation — How Long Should I Rest Between Sets
Autor: Janar Rückenberg