Tim Montgomery ja jõutreening sprindis

Tim Montgomery on hea näide sellest, kui suur roll võib jõutreening sprindis mängida. Tema lugu seob 100 m jooksu, raskustega treenimise, kuulsad nimed ja hilisema BALCO ajastu varju.

Tim Montgomery ja sprindi taust

Kui oled vähegi fitnessi ja kulturismi maailma jälginud, siis nimi Kevin Levrone on ilmselt tuttav. Ta oli oma aja superstaarist bodybuilder ning tema ümber käis jutt, et mees ei olnud ainult suur ja tugev, vaid ka väga kiire. Sprindimaailmas tähendas kiirus aga hoopis teisi nimesid.

Üks neist oli Tim Montgomery. Põhja-Carolina`st pärit sprinter tõusis suure pildi sisse ajal, mil 100 m jooks oli täis tugevaid karaktereid, rekordijuttu ja väga teravat konkurentsi. Algne artikkel kirjutas, et Montgomery purustas Maurice Green´I rekordi 14.septembril ning uueks maailma tippmargiks sai 9.78s.

Täna tuleb seda lauset lugeda ajastu märkusena, mitte lõpliku spordiajaloo faktina. BALCO Labs, Victor Conte ja toonane toidulisandite maailm jätsid sellele perioodile tugeva jälje. Osa saavutusi vaadati hiljem üle ja Montgomery nimi jäi paratamatult seotuks ühe kergejõustiku kõige segasema peatükiga.

Aga üks asi on sellest loost endiselt kasulik: sprinter ei ela ainult jooksurajal. Kiirus sünnib ka jõusaalis.

Miks jõutreening sprindis loeb?

100 m jooks näeb pealt lihtne välja. Stardipauk, täisgaas, finiš. Tegelikult on iga samm jõu, tehnika ja närvisüsteemi koostöö. Kui sportlane ei suuda maad tugevalt ja kiiresti lükata, siis ei aita ainult pikemad jooksutrennid.

Jõutreening annab sprinterile tööriistad. Tugevam puus, reie tagaosa, tuhar ja kere aitavad stardis paremini kiirendada. See ei tähenda, et sprinter peaks treenima nagu kulturist. Eesmärk ei ole lavalihas, vaid jõud, mida saab kiiresti kasutada.

Siin tuli mängu Milos The Mind Sarcev. Algse loo järgi tutvustas Victor Conte teda Montgomeryle ning Milos´i ülesandeks sai sprinteri jõutreeningute koostamine ja juhendamine jõusaalis. Sama tekst mainis ka ZMA meeskonda, Balco Labs nime ning seda, et Conte oli üks ühendriikides laineid löönud toidulisand ZMA loojatest.

Ausalt öeldes on see taust tänapäeva lugejale ka hoiatus. Jõutreening võib olla vajalik ja kasulik, aga sportlase ümber olev süsteem peab olema puhas, läbipaistev ja reeglitega kooskõlas. Head tulemused ei õigusta häguseid valikuid.

Tim Montgomery: mida jõusaalis teha?

Sprinteri jõusaal ei pea olema keeruline. Põhirõhk on liigutustel, mis arendavad kogu keha jõudu ja plahvatuslikkust. Näiteks kükivariandid, puusatõsted, jõutõmbe variandid, väljaasted, kerelihaste töö ning kontrollitud hüpped sobivad paljudesse kavadesse. Täpne valik sõltub sportlase tasemest ja treeneri plaanist.

Lihtne tõde: raskus ei ole eesmärk omaette. Kui tehnika laguneb, siis ei treeni sa enam kiirust toetavat jõudu, vaid kogud lihtsalt väsimust. Sprinter vajab jõudu, mis kandub rajale. See tähendab korralikku asendit, head puusatööd ja teravat liikumist.

Alusta üldjõust

Noore või harrastaja puhul on esimene samm keha kontroll. Kükk, puusahing, kerepinge ja ühe jala töö peavad olema arusaadavad enne, kui raskus kangil suureks läheb. Sama kehtib ka siis, kui oled pikalt ainult jooksnud ja jõusaal on uus.

Lisa plahvatuslikkus targalt

Kui baas on olemas, saab lisada kiiremaid harjutusi. Siia kuuluvad hüpped, lühikesed kiirendused, meditsiinipalli visked ja kergemad plahvatuslikud tõsted. Neid tehakse värskena, mitte trenni lõpus, kui keha enam hästi ei kuula.

Praktilised märgid, mida jälgida

Hea jõutreening ei tohiks sprinterit rajal aeglasemaks teha. Kui jalad on kogu aeg rasked, stardid venivad ja kiirendused kaotavad teravuse, on koormust ilmselt liiga palju. Rohkem ei ole alati parem.

Jälgi ka taastumist. Uni, söömine ja puhkepäevad kõlavad igavalt, aga kiirus kaob esimesena siis, kui närvisüsteem on väsinud. Eriti Eesti talvel, kui väljas on libe, külm ja jooksutrennid liiguvad tihti halli või jõusaali, tasub koormuste jaotust rahulikult planeerida.

Montgomery lugu ei pea võtma eeskujuks kõiges. Pigem tasub võtta sealt üks praktiline mõte: tippkiirus vajab jõudu. Samal ajal peab iga sportlane küsima, kuidas see jõud on üles ehitatud ja mis hinnaga tulemus tuleb.

KKK: Tim Montgomery ja jõutreening

Kas sprinter peab jõusaalis treenima?

Jah, enamasti küll. Sprinter vajab tugevat alakeha, keret ja head jõu ülekannet rajale. Jõusaal ei asenda jooksutrenni, kuid toetab kiirendust, stardiasendit ja sammujõudu.

Kas suur lihasmass teeb sprinteri aeglaseks?

Liigne mass võib segada, kui see ei paranda liikumist. Sprinteri eesmärk ei ole lihtsalt suurem keha, vaid parem jõu ja kehakaalu suhe. Sellepärast erineb tema treening kulturisti treeningust.

Mida Tim Montgomery loost õppida?

Õppida saab seda, et mõtestatud jõutreening on paljudel spordialadel tähtis. Samal ajal tuletab tema karjäär meelde, et tulemuste taga olevad valikud peavad olema ausad ja kontrollitavad.

Autor: Flexonline.com´ist tõlkis Ero Viik

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.