Alfa sõudevõistlus toob tippajad Tallinna

Alfa sõudevõistlus on Tallinna talvespordi kalendris juba omaette märk. 2018. aasta võistlus tõi jutuks kaks nime, kelle tulemused panid ka kogenud sisesõudjad kulmu kergitama: Olena Burjak ja Pavel Šurmei.

Miks alfa sõudevõistlus korda läks?

Jaanuari lõpus ei ole Eestis just palju alasid, kus rahvusvaheline tipp ja harrastaja saavad sama päeva sees sama võistluse õhku hingata. Alfa eripära ongi selles, et sõudeergomeeter paneb kõik samale joonele. Vahe tuleb välja distantsil, mitte varustuses.

2018. aastal peeti võistlus Tallinna Spordihallis. Alfa korraldaja Mihkel Klementsovi sõnul oli starti oodata hetke maailma kiireimat naist sisesõudmises, ukrainlannat Olena Burjakut. Tema nimi ei olnud lihtsalt ilus plakatil. Burjak oli Rio olümpial neljapaadis neljas ning võitis eelmisel kevadel sõudeergomeetrite maailmameistrivõistlused.

Veel kõnekam oli tema vorm enne Tallinna tulekut. Klementsovi sõnul oli Burjak püstitanud naiste 2000 meetri distantsi maailmarekordi ajaga 6.22,8. Selline number ütleb sõudjale palju. See ei ole „hea päev jõusaalis“. See on maailmaklass.

Meeste poolel oli suur nimi Pavel Šurmei Valgevenest. Aasta varem oli ta Tallinnas võitnud nooremaid konkurente ning teinud oma vanuseklassis 1000 meetri maailmarekordi ajaga 2.42,5. Neljakümnendates sportlane, kes sõidab sedasi, ei ole lihtsalt vormis. Ta on endiselt ohtlik igale finaalile.

Kuidas alfa võistlus sõudeergomeetril käib?

Alfal võisteldakse 1000 meetri distantsil. See kõlab lühidalt, aga ergomeetril on kilomeeter karm mõõdupuu. Alguses tundub tempo kontrollitav, poole maa peal hakkab hingamine hinda küsima ja viimased 250 meetrit näitavad, kui ausalt oled treeninud.

Sisesõudmise suur pluss on lihtsus. Ei ole tuult, lainet ega rada, mis kedagi soosiks. Masin mõõdab töö ära.

Alfa 2018 puhul algasid eelsõidud 27. jaanuaril kell 11 ja finaalid kell 15. Selline ülesehitus annab päevale korraliku rütmi. Esmalt sõidetakse ajad välja, siis jääb õhku ootust ja lõpuks lähevad tugevamad otse vastamisi. Saalis on seda lihtne jälgida, sest pingutus on näost näha juba enne finišijoont.

Mida 1000 meetrit tegelikult nõuab?

Lihtne tõde: ainult tugev selg ja käed ei päästa. Hea sõit tuleb jalgadest, kerest, hingamisest ja rütmist. Kui algus läheb üle pea kiireks, maksab lõpp selle kohe tagasi. Kui hoiad liiga palju varuks, jääb tulemus lauale. Seepärast on 1000 meetrit nii põnev: viga paistab kohe välja.

Burjaku ja Šurmei suguste sõitjate puhul on eriline just see, kui ühtlaselt nad suudavad kõrget tempot hoida. Harrastaja näeb tablool numbreid kõikumas. Tipp liigub nagu metronoom, ainult väga valus metronoom.

Mida alfa ajalugu Eesti spordile näitab?

Alfa ei tekkinud üleöö. 25 aastat varem kogunes esimesele mõõduvõtule 54 huvilist Lootose spordiseltsi saalis. Hiljem kasvas sellest üks Põhjamaade suuremaid sisesõudeüritusi, kus osaleb ligi 500 sportlast. See on Eesti mõistes suur muutus.

Esimestel võistlustel oli meeste seas omaette klassist Jüri Jaanson. Tema 1000 meetri aeg 2.51,8 oli tolle aja kohta väga võimas. Täna võivad ergomeetrid olla tuttavad paljudele jõusaalikülastajatele, aga sellise tempoga sõitmine jääb ikkagi väheste alaks.

Mis siis tegelikult juhtub, kui selline võistlus püsib veerand sajandit? Ala saab nähtavust. Noored näevad eeskujusid. Harrastajad leiavad eesmärgi, mille nimel talvel treenida. Ja tipud saavad Eestis võistelda publiku ees, kes mõistab, kui raske see töö on.

Praktilised tähelepanekud sisesõudjale

Kui Alfa-sugune võistlus paneb ergomeetrit proovima, tasub alustada rahulikult. Esimesel korral ei pea 1000 meetrit lõpuni punases sõitma. Pane kirja aeg, vaata, kus tempo lagunes, ja tule nädala pärast uuesti. Aus mõõtmine on parem kui üks kangelaslik katse, mille järel mitu päeva treenida ei taha.

Tehnika puhul jälgi kolme asja. Tõuge algab jalgadest. Selg püsib tugev, mitte kühmus. Käed tulevad tööle alles siis, kui jalad on jõu juba masinasse kandnud. Kui järjekord läheb sassi, kulub energia ära, aga paat edasi ei liigu. Ergomeetril tähendab see lihtsalt kehvemat aega.

Talvel on sisesõudmine Eestis eriti mõistlik valik. Õues võib olla libe, pime ja tuuline, aga saalis saad teha täpse töö ära. See ei tähenda, et iga trenn peab olema võistlus. Mõni päev on tehnika jaoks, mõni rahulikuks mahuks ja mõni päev kiiremate lõikude jaoks.

Ausalt öeldes ongi ergomeetri võlu selles, et ta ei lase endale valetada. Number on ees. Kas tõmbad paremini või mitte. Alfa näitab seda kõige teravamal kujul.

KKK: alfa sõudevõistlus ja sisesõudmine

Kas Alfa sobib ainult tippsõudjatele?

Ei. Võistlusel on eri klassid ning sobiva taseme leiab ka harrastaja. Tippude kohalolek teeb päeva põnevaks, aga kogu ürituse mõte on laiem: tuua sisesõudjad ühte saali.

Miks sõidetakse just 1000 meetrit?

1000 meetrit on piisavalt lühike, et publikul oleks põnev, kuid piisavalt pikk, et ainult plahvatuslikust jõust ei piisa. Vaja on tempotunnetust, vastupidavust ja puhast tehnikat.

Mida algaja enne ergomeetrivõistlust harjutama peaks?

Kõigepealt tehnikat ja ühtlast tempot. Alles siis tasub teha maksimaalseid katseid. Hea eesmärk on õppida sõitma nii, et viimased 250 meetrit ei laguneks täielikult ära.

Autor: Priit Vare