Kristel Tamm: 28 aastat Eesti aeroobikat

Kristelile on üks Eesti aeroobika teerajajatest. Tema lugu algab 90-ndate Väike-Maarjas puust saetud stepilaudade ja Jane Fonda higipaeltega ning jõuab tänase Sparta tunniplaanini, kus ta annab edasi peaaegu kolme kümnendi kogemust.

Kristel Tamm alustas Väike-Maarjas

Sulgpalluri taustaga ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis võimlemist õppinud Kristel kolis 90-ndate alguses Väike-Maarjasse kehakultuuri arendama. Just seal jäi ta jalgu uuele buumile — aeroobikale, mida toona oldi nähtud peamiselt Jane Fonda videoklippidest.

Korralikku varustust polnud kuskilt võtta. Esimesed stepilauad lasi Kristel lihtsalt puust välja saagida. „Hiljem toetas vald juba õigete laudadega,“ meenutab ta.

Treeningusse tuldi sellistes riietes, mis parasjagu kapis olid — nokamütsid peas, higipaelad otsa ees, mõnel pikad sokid jalas. Aeroobikapisik levis ümber väikese vallakeskuse nagu suits.

Üks Kristeli toonastest õpilastest oli Päästekoolis tudeerinud tulevane kulturist Argo Ader. „Kooli peal levis kõmu, et Väike-Maarjasse on tulnud üks aeroobikatreener, kes on kõige ilusam naine Eestis,“ meenutab Argo. „Võtsime sõpradega julguse kokku ja läksime tema tundi.“ Trenn osutus nii intensiivseks, et tulevastel jõusaalikuningatel jäi see pooleli.

Forumi-aastad: Kristel Tamm pealinna lavale

1997. aasta paiku viis elu Kristeli Tallinna. Tema uueks tööandjaks sai pealinna trendikaim spordiklubi Forum, mis koondas tolle aja kõige tuntumaid treenereid ja klientuuri.

„Kui sind polnud toona Forumis, polnud sind olemas,“ võiks naljaga pooleks öelda. Kristeli kõrval tegid seal tunde teine aeroobika pioneer Riina Suhotskaja, jõusaalis askeldas Marek Morozov, treenerite hulgas käisid ka Fred Antson ja Ervin Liiber.

Tunniplaan oli hõre — kell 12 päeval üks treening ja siis õhtul teine. Aga saalid olid puupüsti täis ja piletid defitsiit. Kristeli leivanumbriks oli Dance Step, plahvatusohtlik segu tantsimisest ja stepilauast. „Saalid olid nii täis, et peeglid läksid seest uduseks,“ ütleb ta muigega.

Marek Morozov mäletab pühapäevaseid meeste stepitunde: „Käisime Ott Kiivikase ja Arnold Tokkoga usinalt Kristeli tundides. See oli väga populaarne ja vahelduseks tegelikult ka kasulik.“

Kristel Tamm tõi Eestisse Core-treeningu

Treeneritöö kõrvalt jõudis Kristel mitmel aastal Aeroobikakuninganna valimistel kolmandale kohale ning oli esimeste seas, kes sooritas EOK juures aeroobikatreeneri kutseeksami.

90-ndate Tallinna aeroobikamaailma uuteks pärliteks said FitBall ja Core-lauad. „Käisin Soomes spetsiaalselt Core-trenne õppimas ja olin ilmselt esimene Eesti Core-treener,“ meenutab Kristel.

Toonased tunnid sündisid suuresti improvisatsioonist. „Tunnid olid algelised. Kontseptsioone polnud ja iga treener vaatas ise, kuidas oma tunni põnevaks teha.“ Vabadus ja loomingulisus tundusid talle siis päris kohased. Alles viimastel aegadel on ta õppinud nautima ka teistpidist mugavust — kui kontseptsioon on valmis ja treeneri ülesandeks jääb piltlikult öeldes lihtsalt tundi kohale tulla.

90-ndate lõpus jõudis Eestisse esimene kindla kondikavaga treening BodyBalance ning sealt sai alguse jooga ja keha-meele tundide võidukäik, mis kestab tänini.

Kristel Tamm täna: Spartas viiel rindel

Kristelil on selja taga 28 aastat aeroobikamaailmas. Iga ilma, iga tujuga. „Kliendid on mind väga hoidnud ja armastanud. Ma lihtsalt armastan inimesi,“ võtab ta kokku oma kreedo.

Tema tänane tunniplaan Spartas on kirju: FunctionalBody, TBA, eakate treening, SeljaEri, VinyasaFlow, ABSExpress, YogaFUNcin. „Olen tõeline spordisõltlane,“ ütleb ta. „Teen 100% seda, mida naudin, ja loodan selle alaga tegeleda elu lõpuni.“

KKK

Kus Kristel Tamm täna treenerina töötab?

Aeroobika treener annab tunde Sparta spordiklubis. Tema repertuaaris on nii funktsionaalne treening, seljatreening kui ka jooga.

Mis tegi Forumi 90-ndate lõpus nii eriliseks?

Forum koondas korraga kõik tolle aja tuntumad treenerid ja trenditeadliku klientuuri. Tunnid olid hõredad, aga saalid puupüsti täis ja piletid defitsiit.

Kuidas aeroobika 90-ndatel Eestisse jõudis?

Esmalt Jane Fonda videoklippide kaudu, hiljem Euroopast toodud kursuste varal. Esimesed stepilauad valmistati kohapeal, sageli päris puidust välja saetuna.

Autor: Sparta SK