Kohustuslikud poosid kulturismis laval
Kohustuslikud poosid kulturismis laval
Kohustuslikud poosid on kulturismis see koht, kus hea vorm peab laval päriselt nähtavaks saama. IFBB kulturismis ja klassikalises kulturismis muutus 2015. aasta alguses reeglistik, eriti jalgade asendi osas, ning see mõjutas seda, kuidas sportlane oma füüsist kohtunikele näitab.
Miks kohustuslikud poosid loevad?
Laval ei piisa ainult sellest, et oled aasta läbi trenni teinud ja toitumist hoidnud. Kulturismis hinnatakse vormi läbi pooside. Need näitavad proportsioone, lihastihedust, sümmeetriat ja seda, kui hästi sportlane oma keha kontrollib.
Kui poos on halb, võib tugev külg kaduma minna. Näiteks lai selg ei paista nii lai, kui õlad vajuvad ette. Hea reiejoon ei tule esile, kui jalg seisab valesti. Kõht võib tunduda pehmem, kui hingamine ja kereasend pole paigas.
Just sellepärast oli 2015. aasta alguse muudatus oluline. Uuendus puudutas kohustuslikke poose ning eriti jalgade asendit poseerimisel. See ei olnud väike iluviga paberil. Kui reegel muutub, peab sportlane seda harjutama nii kaua, et uus asend tuleks laval automaatselt.
Kohustuslikud poosid ja jalgade asend
Kulturismis ja klassikalises kulturismis on jalad osa tervikust, mitte taust. Vana harjumuse järgi poseerides võib sportlane kogemata jätta reie või sääre vähem nähtavaks. Uuenenud reeglistik pani suurema rõhu sellele, et jalad oleksid poosi ajal selgelt töös ja nähtavad.
Mis siis tegelikult juhtub? Kui jala nurk muutub, muutub ka puusa, kere ja õlgade asend. Üks väike samm võib teha poosi tugevamaks, aga võib ka kogu joone ära lõhkuda. Seetõttu ei ole poseerimine lihtsalt “seisa ja pinguta”. See on oskus, mida tuleb õppida sama teadlikult nagu kükki või jõutõmmet.
Hea poos algab maast. Jalatald peab olema kindlalt põrandal, põlved kontrolli all ja reied pinges. Alles siis tulevad mängu ülakeha, käed, rind, selg ja näoilme. Kui alus on nõrk, näeb kogu poos närviline välja.
Mida sportlane peaks harjutama?
Alusta peegli ees lihtsast kontrollist. Kas mõlemad jalad on seal, kus nad peavad olema? Kas reied on aktiivsed? Kas raskus vajub ühele poole? Alles pärast seda tasub vaadata käte joont ja ülakeha pinget.
Kasuta ka videot. Peegel näitab hetke, video näitab kogu liikumist. Laval hinnatakse ka seda, kuidas sportlane ühest poosist teise liigub. Kui üleminek on kohmakas, jääb mulje ebakindel isegi siis, kui vorm on hea.
Kohustuslikud poosid võistlusteks valmis
Võistluseks valmistudes võiks poseerimine olla treeningplaanis varakult sees. Mitte ainult viimasel nädalal. Keha peab õppima pingutama nii, et hingamine ei läheks sassi ja nägu ei reedaks pingutust.
Praktiline rütm on lihtne: vali poos, võta asend, pinguta jalad, kontrolli kere ja hoia poosi mõned hetked. Siis lõdvestu ning korda. Iga kord küsi endalt üks küsimus: kas see poos näitab minu vormi paremaks või halvemaks?
2015. aastal olid Eesti võistluskalendris kirjas ka konkreetsed lavad. 18.04.2015 toimusid Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis Salme Kultuurikeskuses. 31.10.2015 toimusid Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis samuti Salme Kultuurikeskuses.
Need kuupäevad on nüüd ajalugu, kuid õppetund kehtib endiselt: reeglid tuleb enne lavale minekut üle kontrollida. Kui IFBB või Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit muudab poseerimise nõudeid, peab sportlane oma harjutamise vastavalt üle vaatama.
KKK: kohustuslikud poosid kulturismis
Kas kohustuslikud poosid erinevad kulturismis ja klassikalises kulturismis?
Jah, kategooriatel võivad olla erinevad rõhud ja hindamise ootused. Põhimõte on siiski sama: poos peab näitama keha proportsioone, lihaseid ja lavalist kontrolli võimalikult selgelt.
Miks jalgade asend poseerimisel nii tähtis on?
Jalad mõjutavad kogu keha joont. Vale asend võib peita reie, muuta puusa nurka või viia ülakeha tasakaalust välja. Hea jalgade töö teeb poosi tugevamaks ja puhtamaks.
Millal peaks poseerimist harjutama hakkama?
Mida varem, seda parem. Poseerimine ei ole viimistlus, mida saab viimasel hetkel külge panna. See on lavaline oskus, mis vajab kordamist, tagasisidet ja rahulikku lihasmälu.
Autor: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.