ajutreening eakana: 7 lihtsat harjumust

ajutreening eakana ei pea olema suur projekt ega kallis kursus. Piisab väikestest harjumustest, mis hoiavad mälu, tähelepanu ja uudishimu töös iga päev.

Keha eest hoolitsemine tundub paljudele loomulik. Jalutame, teeme trenni, valime paremat toitu. Aga mõistus vajab samuti koormust. Kui aju jääb liiga mugavasse rutiini, muutub ka mõtlemine aeglasemaks.

Miks ajutreening eakana loeb?

Vananedes muutuvad mõned ajuprotsessid paratamatult aeglasemaks. See ei tähenda, et kõik oleks ette määratud. Igapäevased valikud mõjutavad palju: uni, liikumine, suhtlemine, lugemine ja uute asjade õppimine hoiavad aju töös.

Palju sõltub ka sellest, kas inimene annab endale päriselt ülesandeid. uuringutega on kinnitatud, et raskemat mõttetööd nõudvad tegevused on seotud aeglasema vaimse vananemisega. Lihtne tõde: aju tahab kasutamist.

See ei pea olema kuiv nuputamine. Ühele sobib male, teisele võõrkeel, kolmandale aiandusraamat või käsitöö. Oluline on, et tegevus oleks natuke keeruline ja paneks keskenduma.

Kuidas ajutreening igapäeva tuua?

1. Mängi mänge, mis nõuavad mõtlemist

Male, pusled, ristsõnad ja sõnamängud on head algused. Need panevad tööle mälu, planeerimise ja tähelepanu. Kui seltskonda pole käepärast, leiab mänge ka internetist. Näiteks Eestis tegutseva kasiino veebilehel on mänge pokkerist blackjack’ini, kuid vali sellised mängud, kus on vaja otsuseid teha, mustreid märgata või strateegiat kasutada.

Õnnemäng üksi ei ole ajutreening. Mõttetöö algab siis, kui pead meenutama, võrdlema, arvutama või järgmist käiku ette nägema.

2. Loe ja räägi loetu ümber

Raamat on lihtne treener. Vali teema, mis sind päriselt huvitab: linnud, ajalugu, astronoomia, aiandus või mõni hea romaan. Pärast lugemist proovi loetut kellelegi edasi rääkida. Mis juhtus? Miks see oluline oli? Mida sa teada said?

Selline ümberjutustamine treenib mälu ja sõnastamist. Veel parem, kui seod uued teadmised päriseluga. Märkad pargis lindu, mille kohta just lugesid? Aju saab kohe uue seose.

3. Tee väikseid mõtteharjutusi

Ajuharjutused ei vaja lauda ega vihikut. Jalutades võid liita autonumbrite numbreid. Kodus proovi nimetada kuud tähestiku järjekorras või öelda mõni pikem sõna tagurpidi. Kõlab naljakalt? Just see teebki asja kergemaks.

Kui harjutad koos lähedasega, tee sellest mäng. Kumb leiab rohkem sama algustähega linnu- või linnanimesid? Kumb mäletab paremini eilset poenimekirja? Väike võistlus aitab järjepidevust hoida.

4. Õpi uut keelt või oskust

Uue keele õppimine on vanemas eas aeglasem kui koolipõlves, aga see ei tee seda vähem väärtuslikuks. Isegi paar uut sõna päevas annab ajule tööd. Sama kehtib pillimängu, arvutikasutuse, tantsusammude või uue käsitöövõtte kohta.

Hea nipp on siduda õppimine seltskonnaga. Keelekursus, käsitööring või jalutuskaaslane hoiab ka sotsiaalset poolt elus. Üksindus teeb vaimule raskeks. Suhtlemine aitab ärksana püsida.

Praktilised soovitused aju toetamiseks

Ajutreening toimib paremini, kui keha saab samuti tuge. Tempokas jalutuskäik, kerge jõutrenn või kasvõi trepist käimine parandab enesetunnet ja aitab päeval rohkem energiat hoida. Talvel, kui Eestis on libe ja pime, sobib ka rahulik liikumine siseruumis või spordiklubis.

Toidul on samuti roll. Köögiviljade rohke söömine aitab pärssida kognitiivsete võimete kadu. Eriti mõistlik on süüa lehelisi vilju, näiteks spinatit, lehtkapsast ja brokolit. Mustikad, pähklid, kala ja oliiviõli sobivad samuti menüüsse hästi.

Uni on omaette teema. Pärast kehva ööd on mõte aeglasem ja mälu auklikum. Uuringud näitavad, et halb uni võib vanemas eas mälu nõrgendada, kuid katkist linki siia ei tasu alles jätta. Praktiliselt aitab kindel unerütm, pime tuba ja see, kui telefon jääb enne magamaminekut kõrvale.

Ausalt öeldes ei ole kõige raskem osa harjutus ise. Raskem on regulaarsus. Vali üks tegevus ja tee seda kümme minutit päevas. Kui see muutub tavaks, lisa järgmine. Nii ei teki tunnet, et pead kogu elu korraga ümber tegema.

KKK: ajutreening eakana

Kas ajutreeninguga on kunagi liiga hilja alustada?

Ei ole. Ka väikesed harjumused, nagu lugemine, jalutuskäik ja mälumängud, annavad ajule koormust. Alusta sellest, mis tundub päriselt tehtav.

Kui palju peaks aju treenima?

Parem on teha natuke ja tihti kui palju ja harva. Kümme kuni kakskümmend minutit päevas on hea algus, kui tegevus nõuab keskendumist.

Mis on kõige lihtsam esimene samm?

Võta üks raamat, ristsõna või uus oskus ning pane sellele kindel aeg. Näiteks pärast hommikukohvi. Rutiin teeb alustamise kergemaks.

Autor: fitness

Tule trenni! ArtGym