Distsipliin trennis viib lõpuks sihile

Distsipliin ei kõla nii põnevalt kui motivatsioon, aga just see toob sind trenni tagasi ka siis, kui tuju on null. Motivatsioon paneb alustama. Distsipliin aitab jätkata, kuni uus harjumus on päriselt sinu elu osa.

Miks distsipliin loeb rohkem kui sära

Peaaegu igaüks on tundnud seda esimest hoogu. Uus kava, uued tossud, kevad õues ja peas mõte, et nüüd läheb kõik teisiti. Esimesed trennid tulevad kergelt, sest tunne kannab.

Siis tuleb tavaline elu vahele. Halb uni. Pikem tööpäev. Vihmane õhtu. Mõni lihas on valus ja diivan tundub väga mõistlik valik. Just sel hetkel selgub, mille peale sa oma muutuse ehitad.

Motivatsioon on süüteaine. Ta paneb mootori käima. Seda võivad käivitada väga erinevad asjad: soov suveks paremas vormis olla, terviseprobleem, sõbra eeskuju või lihtsalt tunne, et nüüd aitab. Aga motivatsioon kõigub. Ühel päeval on ta tugev, järgmisel mitte.

Distsipliin on vaiksem. Ta ei tee suurt numbrit. See on oskus teha vajalik samm ka siis, kui tunne ei ole ideaalne. Mitte iga kord kangelaslikult, vaid praktiliselt: paned trenniasjad valmis, lähed kohale ja teed ära selle, mis plaanis oli.

Distsipliin ja motivatsioon teevad eri tööd

Motivatsiooni ei pea halvustama. Ilma selleta ei alustaks paljud üldse. Probleem tekib siis, kui ootad, et sama tunne kestab nädalaid ja kuid. Ausalt öeldes ei kesta.

Motivatsioon töötab hästi alguses. See annab põhjuse, miks üldse jalad kõhu alt välja võtta. Distsipliin töötab hiljem. See loob süsteemi, mis ei sõltu ainult sellest, kas täna on hea päev.

• Motivatsioon: “Ma tahan suveks paremas vormis olla.”
• Distsipliin: “Ma käin igal esmaspäeval ja neljapäeval trennis, ükskõik mis.”

See näide on lihtne, aga väga täpne. Esimene lause kirjeldab soovi. Teine lause kirjeldab käitumist. Tulemus tuleb enamasti teisest lausest.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui jätad paar trenni vahele, hakkab aju otsima mugavat lugu: “Praegu pole õige aeg.” Kui sul on aga kindel rutiin, ei pea sa iga kord uut otsust tegema. Otsus on juba tehtud.

Kuidas distsipliin päriselt tekib

Distsipliin ei ole kaasasündinud omadus, mis osadel on ja teistel puudub. See on treenitav oskus. Nagu jõutrennis, ei alusta keegi kohe suure raskusega. Alustad väiksemalt ja kasvatad koormust.

Kui inimene proovib korraga muuta kogu elu, läheb asi kiiresti raskeks. Uus treeningkava, uus menüü, varasem ärkamine, vähem telefoni ja rohkem samme – kõik korraga. Mõni päev võib see isegi töötada. Aga püsivaks muutuseks on sageli parem üks kindel harjumus korraga.

1. Alusta väikselt. Kui 60 minutit trenni tundub liiast, tee 10. Tähtis on järjepidevus.
2. Pane treening kalendrisse. Kui see on kirjas nagu töökohtumine, on seda raskem vahele jätta.
3. Valmista ette. Pane spordiriided ja jalanõud valmis juba eelmisel õhtul.
4. Tähista edusamme. Märka ja tunnusta ennast, kui oled suutnud nädal aega kava jälgida.
5. Leia rutiin, mis sobib sulle. Distsipliin on lihtsam, kui tegevus pakub ka veidi rõõmu.

Need punktid ei ole keerulised. Just see ongi nende tugevus. Kui harjumus vajab iga kord suurt sisemist võitlust, on see liiga raske või liiga halvasti planeeritud.

Praktilised võtted, mis hoiavad rajal

Lihtne tõde: mida vähem pead trenni üle kauplema, seda suurem on võimalus kohale jõuda. Pane trenn samasse kategooriasse nagu hambapesu või tööpäeva algus. See ei pea alati meeldima, aga ta on osa päevast.

Hea nipp on vähendada hõõrdumist. Kui hommikul on kiire, paki kott õhtul. Kui õhtul kipud väsima, vali lühem trenn, mitte null trenn. Kui saal tundub liiga suur samm, tee kodus lühike keharaskusega ring. Halb päev ei pea tähendama katkestust.

Ära oota, et iga treening oleks võimas. Mõni päev ongi keskmine. Mõni päev on lihtsalt kohal käimise päev. Aga ka sellised korrad loevad, sest need õpetavad ajule, et sa pead enda sõna.

Kui motivatsiooni napib, ära tee sellest draamat. Küsi parem: mis on täna väikseim samm, mille ma saan siiski ära teha? Vahel on see terve trenn. Vahel on 10 minutit liikumist. Mõlemad hoiavad rutiini elus.

Distsipliin aitab ka siis, kui elu segab

Talvel on pime, suvel on reisid, sügisel tuleb töötempo peale ja kevadel tekib korraga tunne, et vorm peaks juba valmis olema. Igal hooajal on oma vabandused. Seepärast ei saa treening sõltuda ainult heast tujust või ilusast ilmast.

Püsiv inimene ei ole see, kes kunagi ei libastu. Püsiv inimene tuleb tagasi. Kui nädal läheb kehvasti, alustad järgmisel päeval uuesti. Mitte esmaspäeval, mitte kuu alguses, mitte siis, kui “õige tunne” tuleb. Järgmisel võimalikul korral.

Lõpuks ehitab distsipliin rohkem kui keha. Ta annab rahuliku teadmise, et sa ei pea ootama ideaalset hetke. Sa saad tegutseda ka tavalisel päeval.

KKK

Kas motivatsioon on siis kasutu?

Ei ole. Motivatsioon on hea algus ja võib anda tugeva tõuke. Lihtsalt ära ehita kogu plaani selle peale, sest tunne muutub kiiremini kui harjumus.

Kuidas alustada, kui distsipliin on nõrk?

Vali üks väike tegevus ja tee seda kindlal ajal. Näiteks 10 minutit trenni pärast tööd. Kui see muutub tavaliseks, lisa järgmine samm.

Mida teha, kui trenn jääb vahele?

Ära tee ühest vahelejäänud korrast uut mustrit. Mine järgmisesse plaanitud trenni. Järjepidevus ei tähenda täiuslikkust, vaid tagasitulekut.

ArtGym