Rühmatreening: nipp, mis paneb pingutama kauem

Üksi jõusaalis on lihtne salongil viilida — kümme minutit jalgratta peal, paar harjutust, ja ongi tunne, et küll sellest täna piisab. Rühmatreeningus seda nippi enam ei ole. Uuringute järgi treenivad just rühmatreeningus osalejad 30 protsenti kauem kui need, kes lähevad saali üksi. See on lihtne tõde: kui kõrval on teised, kes pingutavad, siis sina ei jäta ka pooleli.

MyFitnessi treeningute juht Eva Ottas ütleb, et just motivatsioon on see, mis rühmatreeningu kasuks räägib. “Keset treeningut väga ära kõndida ei taha, pingutad ju ikka lõpuni. Üksi treenides on vahel tunne, et ah olen juba piisavalt teinud,” tõdeb Ottas.

Miks rühmatreening tegelikult toimib

Asi pole ainult numbrites. Asi on selles, et keegi teine on juba otsuse sinu eest ära teinud — kell on viis, trenn algab, sina lähed kohale. Sealt edasi ei pea sa enam mõtlema, mida teha. Treener ütleb, kuidas ja millises järjekorras. Sina lihtsalt töötad.

Ottas: “Vahel on pärast pikka tööpäeva täitsa mõnus, kui ei pea mööda jõusaali ringi käima ja mõtlema, et mida nüüd.” Just see on põhjus, miks paljud, kes iseseisvalt saalis kaua ei püsi, leiavad rühmatreeningust koha, kuhu nad reaalselt iga nädal kohale jõuavad.

Ja muidugi sõbrad. Trenniharjumus tekib kiiremini, kui sa tead, et seal on kellegi tuttav nägu sind ootamas. Paljud on leidnud endale just trennisaalist uusi sõpru — see pole mingi kõrvalefekt, see on osa, miks rühmatreening üldse töötab.

Kellele rühmatreening sobib

Ottase sõnul sobivad rühmatreeningud igale tasemele ja vanusele — sama hästi naistele kui meestele. Põhjus on lihtne: spordiklubide treeningplaanis on nii suur valik treeninguid, et midagi leiab sealt iga inimene. Algajale on omad tunnid, kogenumale teised. Kardiosõbrale üks asi, jõutreeningu fännile teine.

Eriti praegusel ajal on oluline meeles pidada, et trenn on tervis. Regulaarne liikumine tugevdab immuunsust, hoiab vaimu erksana ja meele rõõmsana. See pole reklaamilause — see on lihtsalt see, mis trenni juures päriselt loeb.

Vali trenn eesmärgi järgi

Enne kui esimese tunni kirja paned, mõtle, mida sa tegelikult tahad. Ottas jagab valiku kolmeks:

• Liikuv ehk kardiotreening — kui tahad vastupidavust ja energiat juurde.
• Lihastöötrenn — kui eesmärk on tugevus või vorm.
• Body & mind — rahulikum tempo, kui keha tahab pigem taastuda kui sportlikku rekordit.

Mis on rühmatreeningu juures kõige tähtsam

“Trenn peab meeldima,” rõhutab Ottas. Stiile, tasemeid ja ka treenereid on hästi palju ja kindlasti on trenn ja treener, kes just sind kõnetab ja motiveerib. Kui tantsida ei meeldi, siis ei pea ju tantsutreeningut valima. Leia endale sobivam.

Kõige olulisem on teha esimene samm — minna metsarajale või spordiklubisse kohale. Sealt edasi läheb juba lihtsamaks. Trenniharjumus tekib kõigest mõne nädalaga.

KKK rühmatreeningu kohta

Kas rühmatreening sobib algajale?

Jah. Spordiklubides on eraldi algajatele mõeldud tunnid, kus treener selgitab tehnikat aeglasemalt. Mine julgelt — kõik on kunagi alustanud.

Mitu korda nädalas peaks rühmatreeningus käima?

Kaks-kolm korda nädalas on enamiku jaoks hea algus. Tähtsam kui sagedus on regulaarsus — parem kaks korda nädalas pikalt kui viis korda kahe nädala jooksul ja siis pool aastat midagi.

Kas saab puhata, kui väsib?

Saab. Ottas: “Puhata muidugi ikka saab, kui on vaja, aga keegi ikka utsitab ja innustab.” Just see ongi rühmatreeningu pluss — sa ei jäta poolelt ära, aga ka keegi ei sunni üle võimete.

Fotol Eva Ottas (MyFitness)

Lisainfo:
Karin Maandi
MyFitness Eesti turundusjuht
karin.maandi@myfitness.ee
+372 53003200

Autor: Karin Maandi MyFitness