Liikumine: miks keha tänab kiiresti

Liikumine on üks lihtsamaid viise, kuidas keha ja meel juba samal päeval paremini tööle saada. Kui peres on ülekaalu, kõrge vererõhu või südame-veresoonkonnahaiguste mure, ei pea esimene samm olema keeruline: alusta kõndimisest, kergest jõutrennist või rattasõidust.

Miks liikumine loeb juba lapsepõlves

Chipsid ja Pepsid maksu alla? Selline mõte käis juba aastaid tagasi läbi, kui Ameerika teadlased rääkisid laste ülekaalust ja valedest toitumisharjumustest. Bostoni lastehaigla arstide arvates tuleks terve eluviisi nimel mõjutada ka keskkonda: fastfoodi asutused ja gaseeritud jooke tootvad ettevõtted peaksid oma rolli tunnetama.

Aga ausalt öeldes ei piisa ainult maksust ega keelust. Kui inimene ise midagi ei muuda, ei tee ka kõige karmim reegel tema eest õhtust jalutuskäiku ära. Kõik algab lapsepõlvest: mida kodus süüakse, kui palju liigutakse ja kas sport tundub karistus või loomulik osa päevast.

Sama tähtis kui toit on liikumine ja sport. Kui laps näeb, et vanem läheb trenni, liigub õues ja ei kasuta iga väikese vahemaa jaoks autot, jääb see külge. Mitte loenguna, vaid harjumusena.

Kuidas liikumine keha käima tõmbab

Mis siis tegelikult juhtub, kui sa hakkad ennast pidevalt treenima? Originaalloos vastasid sellele USA teadlased John Porcari Wisconsini Ülikoolist ja Steve Swoap Massachusetts`I Ülikoolist. Nende selgitus on lihtne: keha reageerib liikumisele kiiresti, mitte alles kuude pärast.

1. minuti järel

Esimeste 15-20 sekundi jooksul hakkab eralduma adrenaliin. See stressihormoon annab kehale märku, et nüüd on vaja energiat. Käivitub süsivesikute põletamine ja süda hakkab verd kiiremini ringi pumpama.

Treeningu ajal võib süda saata vereringesse kuni 20 liitrit verd minutis. Rahuolekus on see umbes 5-6 liitrit. Tagajärg on üsna loogiline: veri saab paremini hapnikku, lihased ärkavad ja keha läheb töörežiimi.

Ka lihaste temperatuur tõuseb. Algne võrdlus rääkis tõusust 28-lt 37 kraadini. Soojem lihas töötab paremini, ainevahetus kiireneb ja trenn ei tundu enam nii kange ega kohmakas.

Peale 10. minutit

Peale 10. minutit tõuseb südame löögisagedus. Pulss võib liikuda umbes 70% juurde maksimaalsest südame löögivõimest, samal ajal kui rahulikumal ajal on see umbes 60%. Veresooned laienevad ja vererõhk tõuseb tööks vajalikule tasemele.

Seda on näha ka peeglist: nahk hakkab punetama, eriti näol. See ei tähenda automaatselt, et midagi on valesti. Enamasti on see märk sellest, et keha juhib verd sinna, kus seda parasjagu vaja on.

Peale 30. minutit

Peale 30. minutit hakkab keha rohkem rasva energiaks kasutama. Originaaltekst nimetas seda puhtaks rasvapõletamiseks. Täpsem oleks öelda: mida kauem mõõdukas pingutus kestab, seda rohkem tuleb mängu rasvavarude kasutamine.

Higistamisega võib kehakaal ajutiselt alaneda 1-3 kilo, kuid see on peamiselt vedelik, mitte püsiv rasvakaotus. Siin tasub olla aus: pärast trenni tuleb juua vett ja mitte pidada kaalunumbri kiiret langust imeks.

Hea uudis on siiski olemas. Aju verevarustus paraneb, mõte liigub selgemalt ja õnnehormoonid aitavad enesetunnet tõsta. Paljud teavad seda tunnet: lähed trenni väsinult, tuled tagasi rahulikumana.

Peale 45. minutit

Peale 45. minutit võib keskendumine olla parem. Originaaltekstis oli kirjas, et selleks ajaks on põletatud juba 320 kalorit. Tegelik kulu sõltub kehakaalust, treeningu tugevusest ja liikumisviisist, kuid number annab suuna: pikem pingutus teeb päriselt tööd.

Kontsentratsioon võib püsida kõrgem ja langeda alles peale 6 tunni möödumist. Samuti väitis algne tekst, et isegi 224 tundi peale sportimist töötab ainevahetus täistuuridel ja kaloreid põletatakse rohkem kui 7%. Seda ei tasu võtta lubadusena iga trenni kohta, kuid mõte jääb kehtima: regulaarne treening mõjutab keha ka pärast duši all käimist.

Mida trenni ajal tähele panna

Lihtne tõde: parim trenn on see, mida sa päriselt teed. Kui oled pikalt pausil olnud, ära alusta nii, et järgmisel päeval trepist alla minna ei saa. Alusta rahulikult ja lisa koormust sammhaaval.

• Vali tegevus, mis ei tekita kohe vastumeelsust: kõnd, ujumine, rattasõit, jõusaal või kodune võimlemine.
• Hoia tempo selline, et saad veel rääkida, kuid tunned, et keha töötab.
• Kui sul on südame-veresoonkonnahaiguste risk, alusta ettevaatlikult ja küsi vajadusel arsti nõu.
• Ära premeeri iga trenni suure portsjoni kiirtoiduga. Toitumine ja liikumine käivad koos.
• Laste puhul tee liikumisest mäng, mitte kaalujutt ega hirmutamine.

Värske hapnik parandab kudede verevarustust ja aitab jääkaineid kiiremini eemaldada. See võib toetada ka naha paremat väljanägemist. Mitte maagiliselt, vaid seetõttu, et uni, veri, toitumine ja liikumine moodustavad ühe terviku.

NB! Inimese tervis ja sisemine rahu ei olene juhusest, fastfoodi asutusest ega gaseeritud jooke tootvatest ettevõtetest. Need sõltuvad rohkem õigest mõtlemisest, toitumisest ja parajast liikumisest. Selle vundament rajatakse lapsepõlves, aga seda saab tugevdada igas vanuses.

KKK: liikumine ja enesetunne

Kas liikumine aitab ka siis, kui kaal ei lange?

Jah. Kaal ei näita kõike. Parem uni, rahulikum meeleolu, parem võhm ja väiksem väsimus võivad tulla enne, kui kaalunumber märgatavalt muutub.

Kas 30. minutit trenni on piisav?

Paljudele on 30. minutit hea algus. Kui tempo on mõõdukas ja teed seda regulaarselt, on mõju suurem kui harval ülipikal pingutusel.

Mida teha, kui sport pole kunagi meeldinud?

Ära alusta spordist kui kohustusest. Alusta liikumisest: jaluta, tee kodus lühike harjutuste ring või mine sõbraga õue. Kui keha saab hoo sisse, tuleb motivatsioon tihti järele.

Tule liikuma! ArtGym

Autor: Aili MERISTO

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.