Christin-Amani Kiivikas: vorm ja vaim
Christin-Amani Kiivikas: vorm ja vaim
Christin-Amani Kiivikas alustas tõsisema jõutreeninguga 2016. aasta jaanuaris, olles siis veel väga noor. See lugu räägib, kuidas fitness tuli tema ellu, mis teda vormis hoiab ja milliseid nõuandeid ta annab neile, kes tahavad paremasse vormi saada.
Miks Christin-Amani Kiivikas silma jääb
Fitness ei tulnud Amani ellu juhuslikult. Tema isa Ott Kiivikas on Eesti kulturismis nimi, keda teavad ka need, kes ise lavale ei kipu. Lapsena võistlustel kaasas käimine jättis oma jälje. Alguses oli see lihtsalt tuttav maailm: lavad, võistlused, vorm, inimesed ja pikk ettevalmistus. Teismelisena tekkis aga tunne, et võiks ise ka proovida.
2016. aasta jaanuaris läks asi tõsisemaks. Tugevamad jõutreeningud said osaks nädalast ja keha hakkas samm-sammult muutuma. Amani pikkus on 167,5 cm ja kaal oli intervjuu ajal 56 kg. Need numbrid ei ütle siiski kogu lugu. Palju olulisem on see, et treening andis talle parema enesetunde ja enesekindluse.
2019. aasta kevadel tuli ka selge märk tehtud tööst: Eesti Karikavõistlustel Kulturismis ja Fitnessis saavutas ta noorte/juunioride kategoorias 2. koha. Noore sportlase jaoks on see kõva tulemus. Veel tähtsam on aga kogemus, mis sellise ettevalmistusega kaasas käib. Võistlusvorm ei teki nädalaga. See nõuab und, toitu, trenni ja rahulikku pead.
Kuidas fitness tema jaoks töötab
Amani treeningud on üles ehitatud kindla rütmiga. Ta treenib viis korda nädalas. Nädalasse mahuvad selg, jalad, õlad, rind ja käed. Mõni päev on raskem, mõni kergem. See on mõistlik, sest keha ei pea kogu aeg maksimumi peal töötama. Puhkepäevad on sama päris osa plaanist kui kükk või õlapress.
Tüüpiline nädal näeb välja nii: esmaspäeval selg, jalatagused ja biitseps; teisipäeval õlg, rind ja triitseps; kolmapäeval puhkus; neljapäeval jalad ja säär; reedel kergem selja ja biitsepsi päev; laupäeval kergem õla ja triitsepsi päev; pühapäeval jälle puhkus. Lihtne tõde: kui plaan on selge, on ka lihtsam järjepidev olla.
Enne fitnessit oli Amani proovinud mitut ala. Nimekirjas on tennis, tantsimine, iluvõimlemine, kergejõustik ja vehklemine. Selline taust aitab. Koordinatsioon, kehatunnetus ja distsipliin ei tule ainult jõusaalist. Need kogunevad aastatega eri trennidest.
Toitumise osas ei jäta ta palju juhuse hooleks. Toidukarbid on tal enda sõnul kaasas umbes 90% ajast. See ei tähenda, et väljas söömine oleks keelatud. Pigem on mõte selles, et igapäevane rutiin püsiks kontrolli all. Kui toit on ette valmistatud, ei pea näljasena esimese saiakese või suvalise kiirtoidu poole jooksma.
Lemmiktoit? Pesto pasta kanaga. See kõlab üsna maiselt ja ausalt öeldes ongi hea meeldetuletus: sportlase elu ei pea olema maitsetu karp kuiva riisi ja kanaga. Tasakaal loeb. Kui põhiosa toitumisest toetab eesmärki, mahuvad menüüsse ka toidud, mida päriselt naudid.
Christin-Amani Kiivikas ja järjepidevus
Mis teda motiveerib? Amani ütleb otse, et ta on iseenda motivaator. Teda kannavad edasi muutused, mis toimuvad nii kehas kui ka vaimus. Kui keha muutub tugevamaks ja enesetunne paraneb, muutub ka suhtumine. Pärast head trenni on pea tihti selgem. Seda tunnevad paljud, kes on kasvõi pärast pikka töö- või koolipäeva saali jõudnud.
Lõõgastumiseks eelistab ta kodus puhata, head sööki nautida ja lähedastega aega veeta. Vahel meeldib linnast ära minna, kas maale või mõnda väiksemasse Eesti linna. See on täiesti loogiline. Kui nädalas on mitu trenni ja toitumine nõuab planeerimist, peab ka taastumine olema päris, mitte ainult sõna treeningkavas.
Toidulisanditest mainib ta BCAA-d treeningu ajal, vahel pärast trenni valgušeiki ja harva ka pre-workout’i. Neid ei tasu võtta imerohuna. Toidulisandid on lisa, mitte vundament. Põhitöö teevad ära järjepidev treening, piisav toit, uni ja see, et sa ei loobu pärast esimest rasket nädalat.
Eeskujudena nimetab Amani Ott Kiivikast ja Zuzana Kardošovat. See ütleb tema suuna kohta päris palju. Ta vaatab inimeste poole, kes teavad, mida tähendab pikk töö, lavavorm ja sportlik eluviis.
Praktilised soovitused parema vormi jaoks
Amani esimene soovitus on võtta endale treener või mentor. See on eriti tähtis alguses, kui tehnika, koormused ja toitumine on veel segased. Hea juhendaja ei tee sinu eest trenni ära, aga aitab vältida tühja rapsimist. Samuti on tal roll siis, kui motivatsioon kõigub.
Teine soovitus on varuda aega. Ükski püsiv muutus ei tule nüüd ja kohe. Keha ei tööta nagu telefonirakendus, kus vajutad nuppu ja kõik muutub. Vorm tuleb nädalate ja kuudega. Mõnikord on areng nähtav peeglis, mõnikord jõunumbris, mõnikord lihtsalt selles, et tuju on parem ja päev liigub kergemalt.
Kolmas soovitus puudutab suhtumist. Positiivsem meel ja usk iseendasse ei tähenda tühja loosungit. See tähendab, et sa tuled tagasi ka siis, kui üks trenn jäi vahele või nädal ei läinud plaani järgi. Üks kehv päev ei riku vormi. Allaandmine rikub.
Amani tegemisi saab jälgida tema blogis: https://amanikiivikasblog.wordpress.com. Instagramis leiab ta kasutajanime alt amanikiivikas ja Facebookis nime alt amani.kiivikas.
KKK: Christin-Amani Kiivikas
Millal Christin-Amani Kiivikas jõutreeninguga alustas?
Ta alustas tugevamate jõutreeningutega 2016. aasta jaanuaris. Huvi fitnessi vastu kasvas välja sellest, et ta oli juba lapsena kulturismi- ja fitnessivõistluste keskel.
Mis oli tema suurim saavutus intervjuu ajal?
2019. aasta kevadel saavutas ta Eesti Karikavõistlustel Kulturismis ja Fitnessis 2. koha noorte/juunioride kategoorias.
Mida saab tema loost ise kaasa võtta?
Kõige praktilisem õppetund on järjepidevus. Treeningplaan, ettevalmistatud toit, puhkus ja rahulik meel annavad rohkem kui lühike hoog, mis kahe nädalaga ära kaob.
Autor: Fitness.ee