VESI

Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks?Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju?

Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana.

Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina – kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet.

Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga.

Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem.

Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi.

Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe.

Vee funktsioonid

1.molekulaarsel tasandil
– universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur)
– hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks)

2.raku tasandil
– omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist)
– põhjustab rakkude siserõhku
– omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel

3.organismi tasandil
– kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks)
– ringelundkonna töötamine
– hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal)
– vesilahustunud olekus tajume erinevaid maitseid (soolane, magus, kibe jne jne)

Autor: Eero Viik