Vesiaeroobika: kerge treening vees

Vesiaeroobika sobib hästi päevale, kus tahaks liikuda, aga põlved, selg või üldine väsimus ei luba kuival maal kõvasti rapsida. Vesi teeb liigutused pehmemaks, kuid mitte tühjaks: lihased saavad tööd, süda saab koormust ja tuju läheb tavaliselt paremaks.

Miks vesiaeroobika kehale hästi mõjub?

Basseinis ei ole liikumine sama mis saalis. Iga käetõmme ja jalaliigutus peab läbima vee vastupanu. See tähendab, et treening võib tunduda pehme, aga keha teeb siiski päris tööd. Vees mõjuvad kehale veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud. Liikumisel tekivad pöörised, mistõttu lihased saavad vajaliku treeningkoormuse.

Lihtne tõde: vesi toetab keha. Selle tõttu on liigestele langev koormus väiksem kui hüpete, jooksu või kiire tempoga rühmatreeningu ajal. Eriti hästi tunnevad seda inimesed, kellel on tundlikud põlved, alaselg või puusad. Kui kuival maal on samm raske, siis vees võib sama liigutus olla palju vabam.

See ei tähenda, et vesiaeroobika oleks ainult taastumiseks. Tunnis saab arendada vastupidavust, lihasjõudu, koordinatsiooni ja tasakaalu. Muusika hoiab rütmi, treener annab suuna ning grupi energia aitab pingutada ka siis, kui üksi basseinis lihtsalt paar ringi ujuksid ja välja tuleksid.

Kuidas vesiaeroobika treening töötab?

Vesiaeroobika treening algab tavaliselt rahulikuma soojendusega. Keha harjub veega, hingamine läheb ühtlasemaks ja liigesed saavad liikuma. Seejärel tulevad suuremad liigutused: sammud, põlvetõsted, käte surumised, pöörded ja tasakaaluharjutused. Tempo võib vahelduda, aga eesmärk on hoida keha töös kogu tunni vältel.

Vesi muudab koormuse huvitavaks. Kui surud käsi kiiresti läbi vee, on vastupanu suurem. Kui teed sama aeglaselt ja kontrollitult, saad keskenduda tehnikale. Mõlemal juhul töötab keha rohkem, kui kõrvalt vaadates paistab.

Vees tekib ka kaaluta oleku sarnane tunne. Lülisammas ei ole samamoodi koormatud nagu maas seistes ning osa energiast saab suunata lihastoonuse tõstmisele. Seepärast sobib see treening paljudele, kes tahavad liikuda turvaliselt, kuid mitte igavalt.

• Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine
• Lihasjõu säilitamine ja suurendamine
• Vastupidavuse arendamine
• Tasakaalu arendamine
• Koordinatsiooni arendamine
• Hingamiselundite ja südame-veresoonkonna funktsiooni säilitamine ja parandamine
• Liigestele mõjuva koormuse vähendamine
• Kaalu alandav toime
• Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine
• Emotsionaalne vaheldus
• Oskamise ja õnnestumise kogemine

Mida enne vesiaeroobika tundi teada?

Esimesse tundi ei pea minema tippvormis. Tegelikult on vesiaeroobika üks neist treeningutest, kus saab valida oma tempo. Kui liigutus on liiga tugev, tee väiksema ulatusega. Kui tahad rohkem pingutada, liiguta käsi ja jalgu jõulisemalt ning hoia keha aktiivsena.

Võta kaasa ujumisriided, rätik ja plätud. Kui silmad on kloori suhtes tundlikud, võivad ujumisprillid abiks olla, kuigi enamik harjutusi ei nõua pea vee alla panemist. Pärast tundi tasub juua vett, sest basseinis ei pruugi higistamist samamoodi märgata nagu jõusaalis.

Kui sul on tervisemure, hiljutine vigastus või arsti seatud piirang, räägi enne treeneriga. See ei pea olema pikk jutt. Piisab, kui ütled, millist liigutust peaksid vältima või millise kehapiirkonnaga ettevaatlik olla. Hea treener oskab pakkuda lihtsamat varianti.

Spordiklubi Reval-Sport asub aadressil Aia 20, Tallinn. Lisainfot leiab lehelt www.revalsport.ee.

Vesiaeroobika KKK

Kas vesiaeroobika sobib algajale?

Jah, sobib. Harjutusi saab teha rahulikuma tempoga ja vee tugi vähendab liigeste koormust. Alguses on kõige tähtsam õppida liikumist vees tunnetama.

Kas tunnis peab oskama hästi ujuda?

Tavaliselt mitte. Harjutused toimuvad basseini osas, kus saab jalad põhja toetada. Kui tunned vees ebakindlust, ütle seda treenerile enne tunni algust.

Kas vesiaeroobika aitab vormi parandada?

Aitab küll, kui käid regulaarselt ja liigud tunnis aktiivselt kaasa. See toetab vastupidavust, lihastoonust, koordinatsiooni ja üldist enesetunnet.

Autor: Reval-Sport