Käimine: lihtne viis terviseks

Käimine on üks esimesi asju, mida inimesena ära õpime – ja üks parimaid asju, mida oma keha heaks teha saame. Tänapäeval liigume aga üha vähem: autod, bussid ja liftid viivad meid ühest kohast teise, enne kui jõuame asjagi mõelda. Ometi tasub käimise vajalikkust meelde tuletada, sest see lihtne harjumus aitab hoida head füüsilist vormi ja ennetada mitmeid haigusi.

Miks käimine tervisele nii oluline on

Mis siis tegelikult juhtub, kui sa iga päev natuke rohkem jalutad? Vastus on lühem, kui arvad: sinu süda tänab sind.

Regulaarne käimine aitab alandada kahjuliku kolesterooli taset ja kaitseb südame arütmia eest. Ameerika Kardioloogia Liidu ajakiri on kirjutanud, et inimesed, kes kõnnivad päevas rohkem kui 3 km, vähendavad pärgarteri haiguste riski märgatavalt. Samas uurimuses, milles osalesid 70–93-aastased inimesed, selgus, et iga lisakilomeeter alates kolmandast vähendab südameinfarkti riski 15% võrra.

Kardioloogid on üksmeelel: regulaarne füüsiline liikumine toetab head vereringet ja aitab ennetada veresoonkonna haigusi. Käimine ei pea olema intensiivne – oluline on järjepidevus.

Käimise erinevad vormid – mis sobib sulle

Käimine ei tähenda ainult kõnniteel sahisemist. Selle lihtsa tegevuse alla mahub tegelikult päris mitu erinevat varianti.

Matkaretked ja jalutuskäigud looduses on kõige klassikalisem valik. Eestis on selleks suurepärased võimalused: RMK matkarajad, rannikuäärsed teed ja metsaalused teerajad ootavad igas maakonnas. Lisaks liikumisele saad ka värske õhu ja hetke eemale igapäevasest linnasaginast.

Jalutamine koos võimlemisharjutustega sobib neile, kes soovivad käimist natuke intensiivsemaks muuta. Näiteks vaheldad normaalset tempot kiirete lõikudega, lisad mõned kükid pingil või venitatult trepil. See kombinatsioon aitab kaasata rohkem lihasgruppe ja hoida hea füüsilise vormi.

Ausalt öeldes – ka tavaline õhtune jalutuskäik pärast tööd, ilma erilise plaanita, loeb täiesti. Peaasi, et sa liigud.

Käimise praktilised nõuanded algajale

Ei pea kohe maratoni jooksma. Käimisega alustamiseks piisab mõnest lihtsast harjumusest:

• Alusta 20–30 minutiga päevas. Kui see tundub lihtne, pikenda 45 minutini.
• Vali mugavad jalanõud – see on tõesti oluline, eriti pikematel marsruutidel.
• Käi pigem kindlal ajal: hommikul enne tööd või õhtul pärast söömist – rutiin aitab harjumusel juurduda.
• Kasuta samme lugeva äpi abi: 7 000–10 000 sammu päevas on hea sihtmärk enamikule täiskasvanutest.
• Sügis- ja talvehooajal võta kaasa peegeldav element – Eestis on hämarat aega palju ja nähtavus loeb.

Linnas elades tasub proovida bussist üks peatus varem väljuda või parkida auto kaugemale. Need väiksed muudatused liidetuna annavad nädalaga päris arvestatava lisaliikumise.

KKK: käimine ja tervis

Kui palju peaksin päevas kõndima, et terviseefekt oleks märgatav?
Uuringute põhjal piisab 3 km-st päevas, et vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Igapäevane 30–45 minuti pikkune käik sobib enamikule inimestest hästi.

Kas käimine aitab ka kaalust alla võtta?
Käimine üksi ei ole kõige kiirem kaalulangetamise meetod, kuid koos mõistliku toitumisega toetab see kaalu kontrolli all hoidmist. Lisaks parandab regulaarne kõndimine ainevahetust ja meeleolu.

Mis on parim aeg päevas käimiseks?
See, mis sulle sobib. Hommikune jalutuskäik aitab päeva energiliselt alustada; õhtune annab võimaluse tööpäeva pingeid maandada. Tervisemõju on mõlemal ajal sarnane.

Dressid selga ja käima – siit algabki ju tervisesport!

Tule käima! ArtGym

Autor: dynamic-ep.com.ar

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.