Raskejõustiku alad: kulturism ja jõutõstmine

Raskejõustiku alad võivad väljast paista väga sarnased: kang, raskused, higi ja pikk töö jõusaalis. Tegelik vahe tuleb välja siis, kui küsida, mida võistlusel hinnatakse. Kulturismis loeb keha välimus, jõutõstmises loeb tõstetud raskus.

Miks raskejõustiku alad erinevad?

Kulturism ja jõutõstmine algavad sageli samast kohast. Inimene läheb jõusaali, õpib harjutusi ja hakkab tugevamaks saama. Mõlemal alal on vaja püsivust, head tehnikat ja taastumist. Siit tulebki segadus: kui mõlemad tõstavad raskusi, kas need pole siis peaaegu sama asi?

Ei ole. Lihtne tõde: jõutõstmises hinnatakse, kui tugev sa oled, kulturismis hinnatakse, milline sa laval välja näed. Jõutõstja võib võita väga tagasihoidliku välimusega, kui ta tõstab konkurentidest rohkem. Kulturist võib olla laval silmapaistev ka siis, kui tema maksimaalne kükk või rinnalt surumine pole saali kõige suurem.

Jõutõstmises on kolm peamist võistlustõstet: kangi lamades surumine rinnalt, kükk ja jõutõmme. Võistluskatse tehakse maksimaalse võimaliku raskusega etteantud tehniliste reeglite järgi 1 kord ehk 1 tõste. Seal ei maksa midagi see, kui kuiv, sümmeetriline või lavavalmis sportlane välja näeb. Võitja on see, kelle tulemus on parem.

Kulturismis on pilt vastupidine. Seal hinnatakse keha proportsioone, lihasmassi, lihaste separatsiooni ja üldist lavavormi. Kedagi ei huvita otseselt, kui palju sportlane rinnalt surub, jõutõmmet teeb või kükib. Oluline on see, kas keha näeb välja nii, nagu ala nõuab.

Kuidas kulturism ja jõutõstmine treenivad?

Treeningu mõte on neil aladel erinev. Jõutõstja treening keerleb peamiselt kolme võistlustõste ümber. Klassikaliselt treenitakse igat tõstet kord 7 10 päeva tagant, kuigi see pole ainus viis. Tähtis on, et sportlane oleks järgmiseks raskeks trenniks taastunud ja suudaks põhitõstetes rohkem raskust liigutada.

Samas ei treeni kõik jõutõstjad ühtemoodi. Mõni teeb ühte tõstet kord nädalas, teine võib sama tõstet teha 3 korda nädalas. Räägitud on ka väga tihedatest süsteemidest, kus ühe tõste või selle abistavate variatsioonidega tegeletakse 8 – 9 korda nädalas. See kõlab tavatreenijale karmilt, aga tippspordis otsitaksegi sageli piiri.

Näiteks Rich Weil, kauaaegne rekordihoidja lamades surumises, soovitas treenida igat lihast või tõstet kord nädalas (Weil, 1985). Teises äärmuses on Tara Nott, Ameerika esimene Olümpia kuldmedali omanik tõstmises, kes on regulaarselt teinud 9 kükkitrenni nädalas. Need näited näitavad hästi, et ühe ala sees võib olla mitu toimivat teed.

Jõutõstmine on tänapäeval omakorda kahestunud. On RAW POWERLIFTING ehk varustuseta või minimaalse varustusega jõutõstmine. Selle kõrval on jõutõstmine, kus tõstete tegemiseks on lubatud erivarustus, näiteks trikood ja surumissärgid. Mõlemad nõuavad jõudu, aga tulemusi ei saa alati üks ühele võrrelda.

Kulturist treenib tavaliselt lihaseid, mitte ainult tõsteid. Eesmärk pole teha ühel kindlal päeval võimalikult raske 1 tõste, vaid kasvatada keha tasakaalukalt. Seetõttu kasutatakse rohkem harjutuste valikut, lihasgruppide kaupa jaotust, tunnetust ja mahtu. Väga jämedalt öeldes treenivad jõutõstjad sageli vahemikus 1 6 kordust, kulturistid aga vahemikus 5 15 kordust. See ei ole kivisse raiutud reegel. Kulturistid teevad samuti jõutsükleid ja lühikesi seeriaid, jõutõstjad kasutavad vahel pikemaid seeriaid.

Raskejõustiku alad ja võistlusvorm

Kahe ala üks sarnane koht on see, et nii kulturismis kui jõutõstmises võisteldakse kaalukategooriate järgi. Siit edasi läheb pilt jälle lahku. Jõutõstjale on kehakaal oluline eelkõige kategooria ja jõu suhte pärast. Kulturistile on kehakaal seotud lavavormiga: kui palju lihast jääb alles ja kui vähe rasva on peal.

Kulturismis määravad palju keha proportsioonid. Kui mees on juba mõnda aega treeninud ja tal on 40 cm biitseps ning 44 cm sääred, võib laval tervik kannatada, sest käed ja jalad ei pruugi olla tasakaalus. Jõutõstmises selline asi tulemust ei otsusta. Kui kükk, surumine ja jõutõmme on tugevad, on sportlane võistluslikult tugev.

Toitumine on kulturismis eriti suur osa tulemusest. Võistlusel tahetakse näha võimalikult madalat rasvaprotsenti, selget lihaspilti ja head lavalist üldmuljet. Jõutõstmises jälgitakse samuti toitumist, kuid seal ei ole välimus eesmärk omaette. Kui sportlane sööb rohkem, kui keha parasjagu vajab, ei pruugi see olla probleem, kui jõud ja kehakaalukategooria püsivad kontrolli all.

Ka kaaluvõtmine on erinev. Kulturismis võib võistluseelne vormi ajamine olla pikk ja vaimselt raske. Jõutõstmises tuleb kaalu vahel langetada siis, kui sportlane on kahe kategooria piiri peal ja tahab madalamasse kategooriasse mahtuda. Võrreldes kulturismi lavavormiga on see sageli hoopis teine teema.

Praktiline vahe treeninguplaanis

Kui vaadata nädalaplaani, saab erinevus kiiresti selgeks. Kulturisti kava on tavaliselt jaotatud lihasgruppide järgi. Ühel päeval rind ja biitseps, teisel jalad, hiljem selg, õlg või triitseps. Jõutõstja kava on sagedamini üles ehitatud võistlustõstete ümber: kükk, lamades surumine ja jõutõmme, lisaks abistavad harjutused.

Tüüpiline kulturisti nädalane treeningujaotus

• Esmaspäev: rind, biitseps, kõht.
• Teisipäev: reis, säär.
• Kolmapäev: puhkus.
• Neljapäev: seljalailihas, trapets.
• Reede: õlg, triitseps.
• Laupäev: puhkus.
• Pühapäev: puhkus.

Tüüpiline jõutõstja nädalane treeningujaotus

• Esmaspäev: kükk + abistavad harjutused.
• Teisipäev: puhkus.
• Kolmapäev: lamades surumine + abistavad harjutused.
• Neljapäev: puhkus.
• Reede: jõutõmme + abistavad harjutused.
• Laupäev: puhkus või biitseps, triitseps.
• Pühapäev: puhkus.

Algaja jaoks on kõige mõistlikum küsida endalt üks küsimus: kas eesmärk on tugevus kindlates tõstetes või keha välimus? Mõlemad võivad areneda korraga, eriti alguses. Aga mida kaugemale minna, seda täpsemaks peab plaan muutuma. Ausalt öeldes on see koht, kus paljud jäävadki kahe tooli vahele: tahaks korraga maksimaalset jõudu ja lavavormi, aga treening, toitumine ja taastumine kisuvad eri suundades.

KKK: raskejõustiku alad

Kas kulturism teeb tugevaks?

Jah, enamasti teeb. Kulturistid tõstavad palju raskusi ja saavad tugevamaks, eriti lihasmassi kasvades. Vahe on selles, et nende põhieesmärk pole võistlusel maksimaalne 1 tõste.

Kas jõutõstja peab välja nägema nagu kulturist?

Ei pea. Jõutõstmises otsustab tulemus, mitte lavaline välimus. Hea jõutõstja võib olla lihaseline, aga hindamine käib küki, lamades surumise ja jõutõmbe järgi.

Kumb ala sobib algajale paremini?

See sõltub eesmärgist. Kui tahad õppida kolme põhitõstet ja mõõta jõudu, sobib jõutõstmine. Kui tahad kujundada keha ja arendada lihasgruppe tasakaalus, on kulturism loogilisem suund.

Kasutatud materjale: http://www.trulyhuge.com/Bodybuilding-Powerlifting.html

Autor: Janar Rückenberg