Kreete Verlin: kergejõustiku teekond

Kreete Verlin jõudis kergejõustikuni üsna tavalisest kohast: koolivõistluselt. Üks õpetaja märkas, üks treeninggrupp võttis vastu ja sealt hakkas kasvama sportlase teekond, kus tähtsad on rekordid, puhkus, toit ja järjekindlus.

Kreete Verlin ja algus kergejõustikus

Nimi: Kreete Verlin
Vanus: 22
Pikkus: 179 cm
Kaal: 61,5 kg

Kreete Verlin ei sattunud kergejõustikku juhusliku reklaami või suure plaani tõttu. Tee algas põhikoolis, kui kehalise kasvatuse õpetaja Asta Jänesele märkas teda Nõmme koolide vahelisel võistlusel. Ta oli siis 10 aastaselt kaugust hüppamas ja tegi seda nii hästi, et jäi silma.

Sealt tuli järgmine samm. Asta Jänesele suunas ta oma õe Krista Valgepea treening gruppi. Sellised hetked muudavad noore sportlase jaoks palju. Keegi näeb potentsiaali enne, kui laps ise üldse mõistab, kuhu see kõik viia võib.

Enne kergejõustikku oli liikumine juba olemas. Kreete tegeles aktiivselt nüüdistantsuga ning lasteaias käis ka ujumistrennis. See annab hea põhja: rütmitunne, keha tunnetus ja harjumus regulaarselt trenni teha. Kergejõustikus tuleb see kõik kasuks.

Kreete Verlin: tulemused ja motivatsioon

Suurimad saavutused räägivad iseenda eest: 30ne kordne Eesti meister erinevates vanuseklassides ning aladel, lisaks 2013 EYOF 8. koht kaugushüppes. Need ei ole juhuslikud sähvatused. Selline rida tuleb aastatepikkusest tööst, kordustest ja päevadest, kus trenni tuleb minna ka siis, kui tuju pole kõige parem.

Mis teda motiveerib? Kõige rohkem enda tulemused. Kui treeningul või võistlusel sünnib uus rekord, annab see selge kinnituse: asjad liiguvad õiges suunas. Ausalt öeldes on see üks sportlase kõige tugevamaid mootoreid. Sa ei vaja iga päev suurt kõnet, kui näed, et tehtud töö hakkab mõõdetavalt tagasi tulema.

Teine suur mõjutaja on võistluste õhkkond. Kreete mäletab, kuidas ta 2 kuud enne kergejõustiku treeningutega alustamist Bekingi olümpiamänge vaatas. See andis palju motivatsiooni. Noorele sportlasele võib üks selline suurvõistlus olla täiesti piisav säde: korraga tekib tunne, et ka ise tahaks rajal või hüppesektoris midagi suurt teha.

Kuidas treening ja toitumine koos töötavad?

Treeningud muutuvad hooaja järgi. Ettevalmistusperioodil on fookus lõikudel ja hüppetreeningutel. Eesmärk on laduda põhi ees seisvaks võistlushooajaks, nii vastupidavuse kui ka hüppevõimekuse mõttes. See ei ole alati kõige säravam osa spordist, aga ilma põhjata pole ka head tulemust.

Võistlusperioodil nihkub rõhk tehnilisele ja kiiruslikule treeningule. Siis loeb täpsus. Samm, hoojooks, äratõuge, rütm ja keha asend peavad klappima. Loomulikult on treeningute hulka lisatud ka 3x nädalas kangitrenn. Jõusaal ei ole siin eraldi eesmärk, vaid tööriist, mis aitab rajal ja hüppes paremini toime tulla.

Toitumises hoiab Kreete joont lihtsana. Hommikuti katsub ta alati valku ning süsivesikut tarbida. Lõunati on taldrikul korralikult nii valku, kiudaineid, süsivesikuid kui ka rohelist. Õhtuti meeldib süüa kergemalt, näiteks suppi või salatit, kuigi õhtusöök on üldiselt varieeruv.

Ühtegi toiduainet ta rangelt ei välista. See on päris inimlik lähenemine. Kui tuleb magusaisu, võib vabalt korraga terve 500ml jäätise pintsli panna. See ei tähenda, et sportlane sööb kogu aeg nii. Pigem tähendab see, et hea vorm ei pea alati algama keelamisest ja süütundest.

Lemmiktoite on tal kaks: pasta carbonara ning pepperoni pitsa. Enne võistlusi on kõige lemmikum toit pannkoogid jäätisega. Need valikud ütlevad hästi, et sportlase menüü võib olla korraga praktiline ja tavaline. Põhi peab paigas olema, aga elu ei pea maitsest tühjaks minema.

Kreete Verlin ja taastumise roll

Taastumine ei ole sportlase jaoks boonus. See on osa treeningust. Kreete jaoks on kõige mõnusam lõõgastus spa puhkus, kuigi seda tuleb kahjuks väga harva ette. Kui selliseks väljasõiduks aega ei ole, meeldib talle rabas jalutamas käia või sõbrannaga kohvikus kohvitada.

Just sellised lihtsad asjad aitavad pead puhastada. Raba, rahulik tempo ja tavaline jutuajamine võivad vahel anda rohkem kui järjekordne pingutav lisatreening. Keha areneb siis, kui koormus ja puhkus omavahel läbi saavad.

Toidulisanditest kasutab Kreete igapäevaselt D-vitamiin, B-vitamiin, C-vitamiin ning Dr Ohhira probiootikumid. Siin tasub tähele panna lihtsat põhimõtet: lisand tuleb juurde, mitte asemele. Kõigepealt on uni, toit ja treening. Alles siis on mõistlik vaadata, mida lisaks vaja võib olla.

Praktilised soovitused paremasse vormi

Kreete kolm soovitust neile, kes tahavad paremasse vormi saada, on lühikesed, aga tabavad.

• Järjekindlus treeningutega
• Rohkem värskeid toiduained tarbida
• Kehale õige kogus puhkust anda

Lihtne tõde: vorm ei teki ühest heast nädalast. Samamoodi ei kao kõik ära ühe halva päevaga. Oluline on rütm, mida suudad hoida. Kui trenn, toit ja puhkus liiguvad enam-vähem samas suunas, hakkavad tulemused lõpuks järele tulema.

Eeskujusid on Kreete sõnul väga palju: Ivana Spanovic, Sharika Nelvis, Kendra Harrison ja veel väga paljud suured nimed kergejõustikus. Eeskujud aitavad näha, kuhu on võimalik jõuda. Samas tuleb töö ikkagi ise ära teha, samm-sammult ja päev korraga.

Jälgi minu ettevõtmisi ja tegemisi:
Koduleht: https://sportlio.com/kreete-verlin/#_=_
Instagramis: @kreeteverlin

KKK

Mis alal Kreete Verlin võistles?

Ta on seotud kergejõustikuga ning tekstis tuleb esile kaugushüpe. Tema teekond algas just koolivõistlusel hästi tehtud kaugushüppest.

Mis Kreete Verlin motivatsiooni hoiab?

Teda motiveerivad enda tulemused, uued rekordid ja suurvõistlused. Kui areng on näha, annab see kinnituse, et töö liigub õiges suunas.

Mida õppida tema vormisoovitustest?

Põhisõnum on lihtne: tee trenni järjekindlalt, söö rohkem värsket toitu ja anna kehale piisavalt puhkust. Need kolm asja töötavad koos.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.