Spartas alustab märtsis taas uus jooksugrupp, millega liitujatel on võimalus treeneri juhendamisel ja individuaalse treeningplaani alusel valmistuda kas SEB Tallinna Maratoniks, poolmaratoniks või ka muuks võistluseks.
Eesti Kultursimi ja Fitnessi Liidu üldkoosolekul, 2. veebruaril 2017, valiti alaliidu uueks presidendiks Eesti tuntuim ja enimtituleeritud kulturist Ott Kiivikas.
Tänases kirjutises räägin taaskord praktilist trennijuttu. Ilmselt on neid harjutajaid, kes võib-olla ei teadvustagi, et mis vahe on treeningujaotusel ja progressioonil. Justkui üks kava, jaotus või programm kõik.
Pealkiri ütleb kõik. See kirjutis on suunatud eelkõige õrnema sugupoole esindajatele, kuigi selle lugemine ei jookse mööda külge maha ka meesterahvastel, sest nagu ma aru saan, siis välismaal ei ole see “hullus” populaarne mitte ainulnaiste seas, vaid seda kasutavad laialdaselt ka juba mehed. Juttu tuleb nii öelda “waist trainerist” ehk korsetist. See on teema mis mind ausaltöeldes närvi ajab ja ma ei ole ainuke.
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu juhatus otsustas noorte ja juunioride seas ala propageerimise eesmärgil katta kuni 4 sportlase võistluskulud 3.-8. mail Santa Susannas toimuval juunioride Euroopa Meistrivõistlustel.
Lihtne kodujuustukook maitseb suurepäraselt toormoosi või marjadega. Ühes koogilõigus on kõigest kolm grammi süsivesikuid, mistõttu sobib suurepäraselt inimestele, kes on madalate süsivesikutega dieedil.
40-aastane Valgevene sõudelegend Pavel Šurmei alistas sisesõudmisvõistlusel Alfa 2017 kõik oma nooremad kolleegid, püstitades ühtlasi ka oma vanuserühma maailmarekordi 2:42,5.
“Me istume ennast surnuks!” ütleb Dr. James Levine tabavalt tänase olukorra kohta. Eesti ühiskonnas, sealhulgas hariduses levivad nutihullus ja digimaania ei ole ilmselt eriliseks uudiseks. Aga kehalise kasvatuse tegevõpetajana sooviksinet jätkem kehaline kasvatus sellest istuma naelutavast ja laste tervist mitte eriti tõsiselt toetavast õpivormist puutumata.
Eesti suurimal sisesõudmisüritusel Alfa 2017 kaitseb tänavu esikohta soomlane Joel Naukkarinen, kes vargsi unistab püstitada ka 1000 meetri distantsil maailmarekordi.
Kirjutan teemast, millele väga tähelepanu ei pöörata ja millest ei ole palju räägitud. Igapäevased keemilised ühendid on teema, millel tahan täna peatuda. Mida aeg edasi, seda rohkem muutub maailm ja järjest rohkem tekib neid nö“väliseid mõjutajaid”. Teemaks siis keemilised östrogeenid ja kemikaalid, mis muudavad meie hormoonide tasakaalu ja normaalset funktsioneerimist. Olgu me kui tahes püüdlikud, siis tänapäeva moodsas ühiskonnas on nendega kokkupuutumine paratamatu.