Alfalipoiinhape: ALA roll jõusaalis

Alfalipoiinhape ehk ALA on üks neist toidulisanditest, millest jõusaalis räägitakse vähem kui kreatiinist või valgupulbrist, aga mille vastu tasub huvi tunda. Siin võtame lihtsas keeles läbi, mis see aine on, miks seda antioksüdandina hinnatakse ja miks veresuhkru teema võib treenijale oluline olla.

Mis on alfalipoiinhape ja miks see loeb?

Kui sa oled kulturist, jõusaaliharrastaja või lihtsalt sportlane, oled sa tõenäoliselt sõna alfalipoiinhape juba kuulnud. Paljud teavad nime, aga mitte seda, mida see aine kehas tegelikult teeb.

Lihtne tõde: alfalipoiinhape on antioksüdant. Tema eripära on see, et ta on nii vesi- kui rasvlahustuv. See tähendab, et ta saab tegutseda kohtades, kuhu kõik antioksüdandid ei jõua. Keha kasutab teda energiatootmise juures ning oksüdatiivse stressi vastu kaitsmisel.

Originaaltekst võrdles ALA rolli koeensüüm Q10-ga. Mõte on arusaadav: mõned ained aitavad teistel kehas oma tööd paremini teha. Alfalipoiinhape ei ole lihtsalt üks suvaline lisand riiulil. Ta on seotud sellega, kuidas rakud energiat kasutavad ja kuidas keha vabade radikaalidega toime tuleb.

Oluline on siiski mitte üle müüa. ALA ei asenda head toitumist, und ega treeningplaani. Kui menüü on juhuslik ja trenn ebaregulaarne, ei tee ükski kapsel imet. Aga korraliku rutiini kõrval võib see olla lisatööriist.

Alfalipoiinhape ja võimalikud kasutegurid

ALA peamine tugevus on tema antioksüdantne toime. Ta aitab võidelda vabade radikaalidega ning toetab ka teiste antioksüdantide tööd. Kuna ta toimib nii vees kui rasvas lahustuvates keskkondades, saab ta aidata kaitsta rakumembraane ja lipoproteiine.

Praktilises keeles tähendab see, et keha saab paremini hakkama koormuse, taastumise ja ainevahetuse survega. See ei kõla nii säravalt kui reklaamlause, aga just sellised väikesed asjad loevad pikemas plaanis.

Originaalis olid välja toodud järgmised kasutegurid:

1. 1. Parandab füüsilist vormi
2. 2. Võitleb vabade radikaalidega
3. 3. Kaitseb sinu geneetilist koodi
4. 4. Aeglustab vananemist
5. 5. Kaitseb südamehaiguste vastu
6. 6. Hoiab naha tervena
7. 7. Kaitseb maksa
8. 8. Reguleerib veresuhkru taset

Jõusaaliharrastaja jaoks on neist kõige huvitavam tavaliselt viimane punkt: veresuhkur. Stabiilsem veresuhkru tase aitab paremini hoida energiat, vähendada järske isusid ja toetada rasvapõletust. Ausalt öeldes on see paljudele palju praktilisem teema kui abstraktne jutt rakkude kaitsmisest.

Kuidas ALA võib toitainete liikumist mõjutada?

Mis siis tegelikult juhtub pärast söömist? Eriti pärast süsivesikurikkamat toidukorda?

1. 1. Tarbitakse toit
2. 2. Süsivesikud muutuvad glükoosiks
3. 3. Pankreas vabastab insuliini, et saata glükoos lihasrakkudesse, eeldusel, et maksa glükogeenivarud on täis. Kui lihasrakud on täis, liigub ülejäänud glükoos rasvarakkudesse.

Siin tulebki mängu ALA. Originaaltekst kirjeldas seda insuliinisarnase efektina. Mõte on selles, et ALA võib aidata glükoosil paremini lihasrakkudesse liikuda. Sama loogika tõttu mainitakse teda tihti koos aminohapete ja kreatiini transpordiga.

Originaalis oli kirjas, et mõned uuringud väidavad lihasrakkudesse juhitava glükoosi hulga suurenemist 50-60 % võrra. Seda numbrit ei tasu võtta lubadusena, et iga inimene kogeb täpselt sama tulemust. Keha ei tööta nii sirgjooneliselt. Aga suund on huvitav: parem glükoosi kasutamine võib olla kasulik nii treeningu kui kehakoostise seisukohalt.

Originaali näide oli lihtne: kui sa sõid 100gr süsivesikuid ilma ALA-ta, siis 40gr glükoosist läks lihasrakkudesse ja 60gr rasvarakkudesse. Koos ALA-ga oli toodud võimalus saata 60gr glükoosi lihasrakkudesse ja ainult 40gr rasvarakkudesse. See on lihtsustatud näide, mitte täpne valem, aga aitab mõtet mõista.

Kui glükoosi omastamine paraneb, võivad sellega kaasneda järgmised plussid:

1. 1. Paraneb pumbatus
2. 2. Väheneb rasva ladestumine
3. 3. Suureneb aminohapete transport
4. 4. Paraneb insuliini tundlikkus

Kõik see loob paremad tingimused lihaskasvuks. Mitte üksi, vaid koos treeningu, valgukoguse, une ja üldise energiatasakaaluga.

Alfalipoiinhape: mida enne kasutamist jälgida?

Esimene asi: ära kasuta ALA-d vabandusena kehva menüü jaoks. Kui sööd juhuslikult, jätad valgu madalaks ja magad vähe, siis alfalipoiinhape ei päästa tulemust. Ta võib toetada, mitte asendada põhitööd.

Teine asi: kui sul on veresuhkruga seotud tervisemuresid või kasutad ravimeid, tasub enne ALA lisamist arstiga rääkida. Kuna teema puudutab glükoosi ja insuliinitundlikkust, ei ole see koht, kus lihtsalt huupi katsetada.

Kolmas asi: jälgi enesetunnet. Mõnel inimesel sobib ALA hästi just süsivesikurikka toidukorra juurde. Teisel ei pruugi vahe olla tuntav. Toidulisandite puhul ongi mõistlik hoida ootused kainena ja vaadata, kas päris elus muutub midagi paremaks.

Kokkuvõttes ei ole alfalipoiinhape lihtsalt järjekordne antioksüdant. Tema väärtus tuleb sellest, et ta seob antioksüdantse toime ja veresuhkru ainevahetuse. Kui treening ja toitumine on juba paigas, võib ALA olla lisand, mille kasutamist tasub kaaluda.

KKK: alfalipoiinhape

Kas alfalipoiinhape on mõeldud ainult kulturistidele?

Ei. Kulturistid ja jõusaaliharrastajad tunnevad selle vastu rohkem huvi, sest neid huvitab toitainete liikumine lihasrakkudesse. Aga ALA teema puudutab laiemalt antioksüdante, energiatootmist ja veresuhkru taset.

Kas ALA aitab rasva põletada?

Kaudselt võib see aidata, kui veresuhkru tase püsib stabiilsem ja keha kasutab glükoosi paremini. Rasvapõletuse põhialus on siiski energiatasakaal, mitte üks lisand.

Kas alfalipoiinhape asendab tervislikku toitumist?

Ei asenda. See võib olla lisatugi, aga tulemuse määravad endiselt treening, toit, uni ja järjepidevus.

Autor: Peep Reinart