Aeroobika ja süda: mida treening teeb

Aeroobika on üks tõhusamaid viise südame, kopsude ja vereringe tugevdamiseks. 20 aasta jooksul kogutud uurimused kinnitavad, et regulaarne aeroobne treening parandab vastupidavust ja keha üldist toimimist. Siin on, mida see tegelikult tähendab.

Miks aeroobika südamele nii hästi mõjub

Treenimine tähendab lihaseid, mis vajavad rohkem hapnikku. Selle rahuldamiseks peab süda pumpama verd kiiremini ja kopsud laienema. Korduvalt läbi tehtud muutub see protsess lihtsamaks — süda tugevneb ja õpib iga löögiga rohkem verd pumpama.

Hapnikku kannavad lihastesse punased verelibled. Kui keha kohaneb regulaarse treeninguga, suureneb nii punaste vereliblede arv kui ka hemoglobiini hulk. Tulemus: veri muutub efektiivsemaks hapnikukandjaks.

Lisaks paraneb vereringe kogu kehas. Hapnik jõuab kiiremini kõikidesse organitesse, mitte ainult lihastesse. Samal ajal eemaldab veri kiiremini treeningu käigus tekkinud jääkained. Mõlemad on kehatervisele võrdselt olulised.

Aeroobika mõju kehale: konkreetsed muutused

1. Südame efektiivsus kasvab — iga löögiga pumbatakse rohkem verd, puhkepulss langeb.
2. Lihastoonus paraneb üle kogu keha, vererõhk langeb ja süda ei pea nii kõvasti pingutama.
3. Punaste vereliblede arv ja hemoglobiini hulk tõusevad, mis muudab vere paremaks hapnikukandjaks kudedesse.
4. HDL-kolesterooli (nn hea kolesterool, high density lipoproteins) tase tõuseb, LDL-kolesterooli (halb kolesterool, low density lipoproteins) tase langeb — see on südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel võtmetegur.

Ausalt öeldes: füüsiliselt heas vormis inimene tuleb igapäevaste füüsiliste väljakutsetega palju kergemini toime. Inimene, kes regulaarselt ei liigu, väsib kiiremini ja peab aktiivsest tegevusest varem loobuma.

Aeroobika ja pulsivahemik — kuidas õigesti treenida

Aeroobne treening toimib, kui intensiivsus on piisav. Eesmärk on hoida pulssi vahemikus 140–170 lööki minutis — see tähendab umbes kahekordistada oma puhkepulssi.

Mis siis tegelikult juhtub, kui Sa pole heas vormis? Puhkepulss on kiire — 80–90 lööki minutis — ja väike pingutus viib kiiresti väsimiseni. Füüsiliselt heas vormis inimesel on puhkepulss madal, umbes 50 lööki minutis, ja ta peab rohkem vaeva nägema, et sama pulsivahemikku saavutada.

Lihtne tõde: mida regulaarsemalt treenid, seda efektiivsemaks pump muutub. Süda varustab keha vajaliku hapnikuga madalama pulsisagedusega — see ongi treenitud südame tunnus. Pulsimõõtur on kasulik tööriist, et jälgida, kas oled õiges tsoonis.

KKK — korduma kippuvad küsimused aeroobika kohta

Kui tihti peaks aeroobikat tegema?
Enamiku inimeste jaoks piisab 3–4 korrast nädalas, et näha selget mõju südame tervisele ja üldisele vastupidavusele.

Kas aeroobika aitab vererõhku alandada?
Jah. Regulaarne aeroobne treening parandab vereringet ja vähendab südamekoormust, mis aitab mõõduka kõrge vererõhu korral ilma ravimiteta toime tulla.

Millisest pulsivahemikust alustada, kui olen algaja?
Algajad võivad alustada madalamalt — 120–140 lööki minutis — ja tõsta intensiivsust järk-järgult, kui keha harjub koormusega.

Allikas: http://www.new-fitness.com/Aerobics/heart.html

Autor: tõlk. Mo www.new-fitness.com