Alates minu esimesest treeningust Sergei Popoviga, õpetas ta mulle kohe selgeks, et ennast ei tohi kellegi teisega võrrelda. Tuleb võrrelda ennast tänase ja eilsega, kuna ma soovin olla homme paremas vormis kui täna.
Mind motiveerib minu kallis pere ja armastus selle spordiala vastu. Mulle meeldib võistelda, uued väljakutsed, adrenaliin, kõik see ettevalmistusprotsess.
Pärast pikemat diskuteerimist sõnas ta, et kui ma liituksin nende klubiga, oleksin ma ametlikult Eesti esimene naiskäesuruja. Selline tiitel kõlas uhkelt ning liitusingi.