Artikkel

Ületreening on treeningu akumulatsioon ja/või mittetreeningu stress, mis põhjustab pikaajalise languse saavutusvõime mahus koos või ilma füsioloogiliste ja psühholoogiliste tunnuste ning sümptomiteta kohastumishäiretest, milles saavutusvõime mahtuvuse taastumine võib võtta mitu nädalat või kuud (Halson, Jeukendrup 2004; Meeusen et al. 2006). Edukas treening peab sisaldama ülekoormamist, kuid peab samuti vältima kombinatsiooni üleliigse koormuse ja ebapiisava taastumise… Loe edasi

Olgugi, et kükki peetakse tihtipeale just reie – nelipealihase harjutuseks, ei ole asi siiski nii üheselt määratletav, kui nii mõnigi treener või harjutaja arvab. Kükki kui kompleksset liigutust saab väga hõlpsalt modifitseerida ka nii, et see harjutus on primaarselt just rohkem nagu sirutus puusadest ning kükkimisel kannavad põhikoormust hoopis reie – kakspealihas ja tuharalihas. Kui… Loe edasi

Sellest, kuidas koormusi tõsta, sellest ei saa ilmselt kunagi liiga palju räägitud. Kui kavas on harjutus ja selle taga on juhised 4 x 6 – 8, siis selle numbrilise „koodi“ lahtmõttestamine ei ole enam ilmselt kellelegi probleemiks. Ent, praktikas on asjad hoopis keerulisemad. Kuna nii lihasmassi, kui jõu arendamise üks vältimatu tingimus on koormuse tõstmine,… Loe edasi

Minna Pajulahti räägib enda elust ning tegemistest. Lisa: spetsiaalselt Fitness.ee lugejatele mõeldud värske info ning pildid.

Treeningust taastumine on kompleksne protsess, mis hõlmab endas keha energiavarude taastamist, lihaskahjustuste parandamist ja treeningu adaptatsioonide algatamist (Ivy 2004). Taastumine algab harjutamise ajal, kuid ilmneb peamiselt pärast harjutatamist. Kõige tormakam taastumine ilmneb treeningu ajal ning seda nimetatakse koheseks taastumiseks. Taastumist seeriate ja harjutuste vahel nimetatakse lühiajaliseks taastumiseks, mis on ühtlasi kõige tavalisemaks taastumise vormiks. Treeningu… Loe edasi

…valdav osa keskmise geneetikaga treenijatest lõikab kasu jaotustest, mille korral treenitakse alakeha ja ülakeha kaks korda nädalas. Summaarselt treenitakse alakeha mõnevõrra suuremas mahus, kui ülakeha. Kui rääkida treeningust ja sellest tulenevatest resultaatidest, siis on loomulikult selge see, et kiireid lahendusi ei ole olemas. Ent siiski, kui ma peaksin seda „mängu“ kaasa mängima ja üritama valida… Loe edasi

*** Miks biitsepsi treeningul on raskused väga visad arenema? Kindlasti nõustute minuga, et see on nii. Mõelge enda peale, biitsepstõsteid kangiga teete võib – olla viimased 5 – 6 aastat sisuliselt samade raskustega. Väikesed muutused võib – olla trenniti on, kuid sisuliselt ikka koguaeg üks ja seesama. Sama nendivad sarjas „Sinu küljes trennis“ ka Ott… Loe edasi

”Öeldakse ju ikka, et oma soovidega tuleb ettevaatlik olla, need võivad täide minna”, jutustab Christina Alev (35). Kuidas tema selle spordialani jõudis ja kas ta soovid on juba täitunud – loeme lähemalt juba alljärgnevast intervjuust.

Mis vahe on kulturismil ja jõutõstmisel, sellest saab ilmselt ka päris algaja jõusaali külastaja aru. Igaks juhuks kordan siis ikka üle…jõutõstjad treenivad selleks, et suurendada oma kolme võistlustõste (kükk, surumine ja jõutõmme) rekordeid. Kulturistid treenivad keha ilu ja harmoonia arendamise ning täiustamise eesmärkidel. Tänase kirjutise eesmärgiks oleks see, et anda algajale ülevaade, millised on peamised… Loe edasi

Aeg – ajalt on nii, et isegi kõige motiveeritum ja ambitsioonikam harjutaja väsib ja selleks, et teele tagasi saada või selleks, et jätkuvalt vanal rajal edasi minna vajab ta midagi sellist, mida võib – olla koguaeg ei tee. Jätame kõrvale selle „jõutreening peab olema tervislik ja turvaline“ jama, olgem ausad, paljusid meist see ei huvita,… Loe edasi

Jõutreening, eriti mittetreenitud tervetes vaatlusalustes viib funktsionaalsete ja struktuursete adaptatsioonideni neuromuskulaarses süsteemis (Ahtiainen et al. 2003). Olemas on ülekaalukaid tõendeid uuringudest, mis tõestavad jõutreeningu preventiivset mõju lihasmassi ja –funktsiooni vähenemisele vananedes (Braith, Beck 2007). Varajased jõuilmingud on suures osas tingitud neuraalsete faktorite poolt ning järk-järgult suureneb hüpertroofia osa selles treeningute edenedes (Ahtiainen et al. 2003)…. Loe edasi

See on lugu peamiselt numbritest. Kui te vaatate mehe pilti, siis see ei anna võib – olla veel täielikku ülevaadet selle superatleedi olemusest. Tema lihaseline, massiivne ja atleetlik välimus lubavad ka üht – teist järeldada. Ent siiski, need mehed, kes kirjutavad liigas suurtele rahatsekkidele alla, tahavad ka peale välimuse häid numbreid. Ja numbrid ei valeta,… Loe edasi

Kas jõutreening lühikeste seeriatega (1 – 5 x) ei pane lihaseid kasvama? Sisimas ajab mind selline sage kartus ja küsimus ausalt öeldes marru. Selline paaniline hirm väiksemagi lihaskasvu ees. Võtame siis lihased üldse ära, vaatame mis siis saab? Lihast kasvatab ka seesama vastupidavustreening iseenesest ja mõnuga. Vaadake, millised näevad treenitud kestvussportlased välja. Et üldse (ja… Loe edasi

Peale mõningaid nädalaid on teie ees uus persoon, Vitaliya Dmitrieva (38). Kaunis, särasilmne Vitaliya räägib lühidalt ka enda kogemustest ja bodyfitnessi juurde jõudmisest. Elage kaasa Vitaliyale!

Jõutreenigul on elementaarne arusaam, et lihaste töö tulemusena genereeritakse jõud, mis on vajalik raskuse tõstmiseks. Treeningul leiavad aset aga mitmed erinevad lihastöörežiimid, millega antud artiklis tutvuda saate. Ekstsentrilise kontraktsiooni ajal lihas pikeneb. Näiteks raskuse langetamine (Washington et al. 2001). Ekstsentrilised tegevused produtseerivad suuremat jõudu lihase suuruse kohta, kaasavad vähem motoorseid ühikuid teatud pinge astme kohta,… Loe edasi

Treenime neli päeva nädalas E – Rind, õlg, triitsepsT – Reis, säär, kõhtK – PuhkusN – Rind, triitsepsR – Selg, trapets, biitsepsL – PuhkusP – Puhkus E – Rind, õlg, triitsepsT – PuhkusK – Reis, säär, kõhtN – Rind, triitsepsR – PuhkusL – Selg, trapets, biitsepsP – Puhkus E – Rind, õlg, triitsepsT – PuhkusK… Loe edasi

Võtmefaktoriks edukaks jõutreeninguks igas vanuses ja vormisoleku astmes on asjakohase treeningprogrammi kavandamine. Jõutreeningu programm on kompositsioon erinevadest akuutsetest muutujadest, mis hõlmavad endas: 1) kasutatud lihastöörežiime; 2) intensiivsust; 3) mahtu (seeriate ja korduste arv); 4) valitud harjutusi ; 5) harjutuste järjekorda ja treeningute struktuuri; 6) puhkepauside kestvust seeriate vahel; 7) korduste liikumiskiirust/tempot; 8) treenimise sagedust. Kohandades… Loe edasi

Ühel treeningul, kui me olime kastilt kükki tegemas, hakkas üks mu treenitavatest huvi tundma, et miks me ei treeni kunagi eraldi sääri. „Sa tahad sääri treenida?“ küsisin mina. „Miks mitte, mulle meeldiks, kui mu sääred oleks suuremad kui praegu. Hetkel tunduvad nad mulle suhteliselt väikesed ja armetud.“ „Oled sa näinud minu sääri?“ küsisin mina. „Pole… Loe edasi

Asun kohe asja juurde. Kiirendus ja tippkiirusel jooksmine ning selle kiiruse säilitamine on erinevad asjad, seda mitmel põhjusel. Peamine erinevus on jooksutehnika. Kiirenduse (sprindi distantside korral lähe ja esimesed meetrid) korral on keha tugevasti ettepoole kallutatud, sammupikkus on lühike ja jala kontaktaeg maapinnaga on pikem kui tippkiirusel jooksmise puhul. Tippkiirusel jooksmise ja kiirenduse vahel on… Loe edasi

5. Alustage tõmmet lailihasega. Kui hakkate ennast üles tõmbama, siis tehke seda lailihase jõul, mitte biitsepsitega. Kui teil on probleeme lailihase töö tunnetamisega nagu see paljude algajate korral on, laske treeningpartneril enne seeriat panna seljale lailihasele käega mõned laksud. Aitab ka see, kui treeningpartner hoiab käsi terve seeria vältel seljal lailihasel. Teistele harjutajatele võib see… Loe edasi