Jätkame üle pika aja profikulturistide erinevate lihasrühmade treenimise kirjeldamist.
  • Fitness.ee
  • 16. detsember 2002
  • 0

Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt
  • Fitness.ee
  • 13. detsember 2002
  • 0




Sellel mehel on igati ilus ja tervislik hobi käia nädalalõpul lihtsalt jahil. Hiljuti sai Eesti Jõutõsteliidu peasekretär Jaan Kärner hiilgavalt pärjatud. Kaks kuldmedalit ühekorraga: Need anti talle üle Tartus toimunud jahitrofeede näitusel. CICi president Michel Nolens isiklikult andis kätte jahimeeste rahvusvahelise liidu kuldmedali ja teise kui Eesti V Jahitrofeede näituse autasu. Trofeesarvede vahel pruunil alusel… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 3. detsember 2002
  • 0

Valk koosneb 22 erinevast aminohappest, mis omakorda erinevates kombinatsioonides moodustavad tuhandeid valke, mida organism tarvitab.
  • Fitness.ee
  • 3. detsember 2002
  • 0

Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli.
  • Fitness.ee
  • 2. detsember 2002
  • 0

Toiduainetes sisalduva valgu väärtuse määrab eeskätt aminohappeline koostis ja seeditavus organismis. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Enim limiteerib valkude bioväärtust 3 aminohappe – metioniini, trüptofaani ja lüsiini vähesus. Oluline on ka asendamatute ja asendatavate aminohapete suhe. Tasakaalu puudumisel nende vahel kasutatakse asendatavaid ebaotstarbekalt. Loomses… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 28. november 2002
  • 0

Sool on suhkru järel teine enamkasutatav toidulisand.
  • Fitness.ee
  • 27. november 2002
  • 0


vanus 36; pikkus 170; võistluskaal 98; võistlusväline 104; elukoht USA Kalifornia; elukutseline alates 1988, osalenud 13 Mr Olympial (2) 1994, 1996; muud tiitlid Nationals (1) 1987 amatöörina; Ironman (1) 1990; Arnold Classic (1) 1990, 1991 Kuidas tundub kui nii kaua oled olnud kulturist? Hea tunne on. Tänaseks päevaks olen ma nüüd küll tuntud, kuid ärge… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 21. november 2002
  • 0

Järgnevalt on pööratud suurt tähelepanu just tõmbeharjutustele, kuna ilma ühegi tõmbeta oma treeningrutiinis on võimatu ehitada head selga.
  • Fitness.ee
  • 21. november 2002
  • 0


16. novembril olid MMi tules kaks meie jõutõstjat. Slovakias astusid lavale Margus Silbaum ja Rain Karu. Tulemused vastavalt 7. ja 12.koht, tublid poisid!Jõudu edaspidisteks jõukatsumisteks ! 32nd Mens open World Single Championships Trencin SLOVAKIA 13th to 17th of November 2002 complete Results -52.0 Kg 1. Kazakov/Ravil/80 51.8 Russia 242.5 152.5 195.0 590.0 … 581.32 2…. Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 18. november 2002
  • 0

Laupäeval 16. nov. 2002. toimusid Tartus spordipubis “MANHATTEN” lahtised võistlused lamades surumises. Paremus selgitati Wilksi koefitsendi tabeli alusel. Võitjaks tuli 104,81 punktiga, korra ka kehakaalus kuni 75 kg Eesti meistriks lamades surumises tulnud, Janno Jürgenson, kes surus 147,5 kg. Teise koha saavutas Janno noorem vend Andres Jürgenson 92 punktiga, kes surus 120 kg. Andres on… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 18. november 2002
  • 0


Tänu oma keerukale ehitusele vajavad rinnalihased teiste lihasgruppidega enim tähelepanu.
  • Fitness.ee
  • 5. november 2002
  • 0

Kulturismi ajaloost Kulturismi kui võistlusspordi areng maailmas ja Eestis. Põhiteadmised lihaskonna anatoomiast. Inimese tähtsamad lihased. Lihase ehitus. Lihaskiudude tüübid. Motoorne ühik. Lihasraku energeetika. ATP resünteesi 3 põhiteed. Lihase kasv ja seda mõjutavad tegurid. Lihaskiudude hüpertroofia tüübid. Kulturismi treeningu vahendid. Vabad raskused ja masinad. Plussid ja miinused. Harjutused eri lihastüüpidele. Baas- ja isoleeritud harjutused. Soorituse tehnika… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 1. november 2002
  • 0

Pärast pooleaastast pausi oli treeneritel taas võimalus oma teadmisi litsentsikomisjoni ees näidata. Pirital toimunu kohta ütles komisjoni esimees, EKFLi president ARNOLD TOKKO, et nähtu üldjoontes rõõmustas. Tase on hea. Täiesti robinal läbikukkujaid, nagu eelmisel korral, ei olnud. Mõistagi on meil praegu nn üleminekuaeg, mil elu hakkab karmimaks minema ka litsentsitaotlejate suhtes. Võib öelda, et kes… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 1. november 2002
  • 0