Bioloogilised rütmid on iseloomulikud kogu elavale maailmale, olles korduvad kas väga lühikeste ( mõni millisekund ) või ka suhteliselt pikemate ajavahemike järel ( 24 tunnised tsüklid, menstruaaltsüklid jne. )
Püroviinamarihappe kõrval on vabad rasvhapped teiseks tähtsaks substraadiks, mis kuulub oksüdeerimisele. Rasvhapete tarbimine lihase poolt ja oksüdatsioon on otseses sõltuvuses nende kontsentratsioonist veres.
Üldlevinud on seisukoht, et puberteedieelsel perioodil, enne 11-13. eluaastat tütarlastel ja 13-15. eluaastat poistel ei ole mõtet jõudu arendada. Seda põhjendatakse suguhormoonide( androgeenide ) defitsiidiga organismis.
Soovid saada saledat ja treenitud keha kodust lahkumata? Uurijad on tõestanud – inimesed, kes treenivad kodus, on pühendunumad ning regulaarselt järgivad oma treeningrutiini.
Higistamine intensiivse töö ajal ja sellele järgnev janutunde teke on üldtuntud nähtused. Higistamine on termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise.
Sportimiseks on palju põhjuseid: kes tahab kaalus alla võtta, kes põletada rasvavarusid, kes soovib parandada ja säilitada südame ning veresoonkonna töövõimet, kes tuleb treeningsaal ainult seltskonna ja hea enesetunde pärast.
Ajakirja Flexjuulikuu numbrist leidsin artikli massitreeningust, mis mulle meeldis oma konkreetsuse ja terviklikkusega, puudutades nii treeningut kui toitumist.
1. TREENING Anna oma lihastele põhjus kasvamiseks. Ära tee lõputuid seeriaid, jäta korduste arv 6 ja 12 vahele. Treeni tugevalt, aga ära jää saali kauemaks kui tund. Treeni 3-4 korda nädalas. 2. TOITUMINE Et kasvada, peab sööma! Kasvamiseks võta umbes 40kcal iga kehakaalu kg kohta, iga toidukorraga 30g valku ja söö vähemalt 6-7 korda päevas…. Loe edasi
Väga harva näeb inimesi sooritamas jõutõmmet. Seda harjutust võib tegemas näha vaid tõstjaid või siis kohtab mõnda inimest, kes teeb mingit variatsiooni sellest.
Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt