Artikkel

Soovid saada saledat ja treenitud keha kodust lahkumata? Uurijad on tõestanud – inimesed, kes treenivad kodus, on pühendunumad ning regulaarselt järgivad oma treeningrutiini.
  • Fitness.ee
  • 6. jaanuar 2003
  • 0

Higistamine intensiivse töö ajal ja sellele järgnev janutunde teke on üldtuntud nähtused. Higistamine on termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise.
  • Fitness.ee
  • 3. jaanuar 2003
  • 0


Sportimiseks on palju põhjuseid: kes tahab kaalus alla võtta, kes põletada rasvavarusid, kes soovib parandada ja säilitada südame ning veresoonkonna töövõimet, kes tuleb treeningsaal ainult seltskonna ja hea enesetunde pärast.
  • Fitness.ee
  • 2. jaanuar 2003
  • 0

Ajakirja Flexjuulikuu numbrist leidsin artikli massitreeningust, mis mulle meeldis oma konkreetsuse ja terviklikkusega, puudutades nii treeningut kui toitumist.
  • Fitness.ee
  • 31. detsember 2002
  • 0



Kui sa alustad üleminekut algaja tasemelt edasijõudnu tasemele, pead sa ka mõned edasijõudnute treeningmeetodid selgeks saama.
  • Fitness.ee
  • 23. detsember 2002
  • 0

1. TREENING Anna oma lihastele põhjus kasvamiseks. Ära tee lõputuid seeriaid, jäta korduste arv 6 ja 12 vahele. Treeni tugevalt, aga ära jää saali kauemaks kui tund. Treeni 3-4 korda nädalas. 2. TOITUMINE Et kasvada, peab sööma! Kasvamiseks võta umbes 40kcal iga kehakaalu kg kohta, iga toidukorraga 30g valku ja söö vähemalt 6-7 korda päevas…. Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 20. detsember 2002
  • 0

Väga harva näeb inimesi sooritamas jõutõmmet. Seda harjutust võib tegemas näha vaid tõstjaid või siis kohtab mõnda inimest, kes teeb mingit variatsiooni sellest.
  • Fitness.ee
  • 20. detsember 2002
  • 0


Jätkame üle pika aja profikulturistide erinevate lihasrühmade treenimise kirjeldamist.
  • Fitness.ee
  • 16. detsember 2002
  • 0

Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt
  • Fitness.ee
  • 13. detsember 2002
  • 0




Valk koosneb 22 erinevast aminohappest, mis omakorda erinevates kombinatsioonides moodustavad tuhandeid valke, mida organism tarvitab.
  • Fitness.ee
  • 3. detsember 2002
  • 0

Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli.
  • Fitness.ee
  • 2. detsember 2002
  • 0

Toiduainetes sisalduva valgu väärtuse määrab eeskätt aminohappeline koostis ja seeditavus organismis. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Enim limiteerib valkude bioväärtust 3 aminohappe – metioniini, trüptofaani ja lüsiini vähesus. Oluline on ka asendamatute ja asendatavate aminohapete suhe. Tasakaalu puudumisel nende vahel kasutatakse asendatavaid ebaotstarbekalt. Loomses… Loe edasi
  • Fitness.ee
  • 28. november 2002
  • 0

Sool on suhkru järel teine enamkasutatav toidulisand.
  • Fitness.ee
  • 27. november 2002
  • 0