tervis

Paljud istuvad mitu tundi järjest ekraani ees, olgu see arvutimäng, konsool või live laudadel mängimine. Pärast maratonsessiooni valutab alaselg, silmad kipitavad ja uni tuleb raskemalt. Sellest saab märk, et keha ei liigu sama kiiresti kui mängu tempo. Kui pikad sessioonid muutuvad normiks, tasub hakata vaatama mitte ainult tulemusi mängus, vaid ka rühti, hingamist ja une… Loe edasi

Sügisene treeningperiood võib olla paradoksaalne – liikumine annab energiat, parandab und ja toetab vaimset tervist, kuid just sel ajal haigestuvad sportijad märksa sagedamini. Põhjus peitub selles, et sügis on traditsiooniline viiruste hooaeg ning keha koormamine treeningutega ilma piisava taastumise, une ja toitumiseta hoopis nõrgendab immuunsust. Hästi planeeritud treening ja teadlikud valikud aitavad aga vähendada haigusriski… Loe edasi

Igaüks meist teab seda tunnet – mõtted uitavad, keha on loid ja energiat justkui ei jätkuks. Aga tihti piisab vaid ühest väikesest sammust, et kõik muutuks: samm jõusaali, samm õue jooksurajale või samm rühmatreeningusse. Just seal, kus pulss kiireneb ja lihased tööle hakkavad, sünnib see, mida me nimetame elujõuks. Miks just nüüd? Elutempo on kiire… Loe edasi

Kõhunääre (pankreas) on umbes 15 cm pikkune ja 80–100 g kaaluv elund, mis paikneb mao tagakõhuõõnes. Ta täidab kahte rolli: eksokriinset (seedenõre) ja endokriinset (hormoonidetootmine). Endokriinsed rakud koonduvad Langerhansi saarekestesse, mida leidub pankreasestuhandeid, ja need tagavad veresuhkru ning energiatasakaalu.Langerhansi saarekeste rakud: B-rakud (50–70%) toodavad insuliini. A-rakud (20–40%) toodavad glükagooni. D-rakud (5–10%) toodavad somatostatiini. PP-rakud (1–2%)… Loe edasi

Suvi on olnud täis päikest, värskes õhus liikumist ja puhkust. Nüüd, kui 1. september on käes, algab paljude jaoks uus hooaeg – lapsed lähevad kooli, töötempo taastub ja päevadesse tekib jälle kindlam rütm. Just seetõttu on see ideaalne hetk alustada või jätkata jõusaali treeningutega. Miks just 1. september on hea stardipunkt? Kokkuvõte ArtGym: alusta juba… Loe edasi

Mis on ületreening? Kuidas see kujuneb? Sümptomite spekter Füüsilised Psühholoogilised Biokeemilised & immuunfunktsioonid Viimased tähelepanekud (2023. aastast) Kuidas vältida ja taastuda? Kokkuvõteks Ületreening on tõsine seisund, mis mõjutab keha ja vaimu terviklikult. Enneta: Kui soovid, saame koos välja töötada kohandatud taastumisplaani või treeningtsükli – anna teada! ArtGym

Treenimine pole ainult kehaline tegevus – see on elustiil, mille iga samm peegeldab sihikindlust ja enesearengut. Jõusaalis valitsev energia, treeningvarustusest kantud identiteet ning keskendumine igale liigutusele loovad midagi enamat kui lihtsalt treening – need loovad eluviisi. 1. Treeningraskused ei ole takistused – need on sinu tööriistad Iga raskus, mida sa tõstad, ei ole mitte takistus,… Loe edasi

Kehakaalu langetamine ei pea tähendama lihasmassi kaotust ega energiataseme langust.Vastupidi – nutikalt koostatud toitumis- ja liikumisplaan vähendab keharasva, säilitades samalajal tugevad lihased, hea enesetunde ja treeninguvõimekuse. Selleks on vaja tasakaalu kolmepõhivaldkonna vahel: toitumine, treening ja taastumine. Esimene samm on analüüsida oma olemasolevat toitumist. Paljud inimesed ei pruugi teadlikultüle süüa, kuid menüü kvaliteet võib olla madal… Loe edasi

Välijõusaalid tõstavad elanike heaolu, tuues treeninguvõimalused õue keset argi- võipuhkepäeva. Lisaks pakuvad need lihtsat võimalust oma füüsilist vormi testida ja selle baasiltedasisi otsuseid teha. Neid saab kasutada tasuta ja need on suunatud inimeste tervisehoidmisele ja parandamisele. Kui Tallinnas, kus elab ligi 450 000 inimest, on hinnanguliselt 25–30 välijõusaali, tähendabsee, et iga 15 000–18 000 elaniku… Loe edasi

D-vitamiini puudus on endiselt probleem – eriti EestisEestlastel on suur D-vitamiini puudus. Kuigi suvel toodab nahk päikese UVB-kiirte toimel D-vitamiini, oli suve lõpuks ikkagi ligi 73% eestlastel selle vitamiini puudus (TÜ 2009 uuring). 2024.aasta TÜ doktoritöö näitab, et sügisel on puudus 96%-l ajateenijatest, ning isegi kevadel veel 84%-l: 2009: 73% puudujäägiga sügisel 2024: 96% puudujäägiga… Loe edasi

Kevad on lähenemas ja looduses on elu täie hooga käima läinud. See on parim aeg, etvahelduseks oma tavapärasele jooksutreeningule võtta ette metsaraja jooks. Metsajooks pakubpalju enamat kui lihtsalt füüsiline treening – see on terviklik kogemus, kus ühenduvad loodusilu ja treeningu väljakutsed. Looduslik maastik ja värske õhk aitavad lõdvestuda ja samal ajaltreenida.Miks proovida metsajooksu?Metsarajal jooksmine pakub… Loe edasi

Magneesium on üks tähtsamaid mineraale, mida keha vajab, kuid mida paljud inimesed ei saapiisavalt. See toetab lihaste ja närvisüsteemi tööd, aitab vähendada väsimust ning toetab unekvaliteeti. Magneesiumi puudus võib põhjustada lihaskrampe, väsimust ja isegi meeleoluhäireid.Samuti on magneesium seotud enam kui 350 erineva ensüümiga organismis ning madalmagneesiumitase võib suurendada riski südame-veresoonkonna, närvisüsteemi jahingamiselundite haigusteks.Erinevad magneesiumivormid –… Loe edasi

Naatrium on meie organismile vajalik mineraal, kuid liigne tarbimine toob kaasaterviseprobleeme nagu kõrge vererõhk, luude hõrenemine ja neerukivid. EuroopaToiduohutusamet (EFSA) soovitab täiskasvanutele päevas maksimaalselt 2 grammi naatriumi(umbes 5 grammi soola). Samas tarbib enamik inimesi endiselt rohkem kui soovitatav kogus.Kaalium aitab tasakaalustada naatriumi mõju ja hoida vererõhku kontrolli all. Kaaliumirikkadtoidud nagu avokaado, spinat, melon, mandlid, banaanid,… Loe edasi

Roheline tee pole lihtsalt jook, vaid tõeline supertoit. Paljud meist teavad, et roheline tee ontervislik, kuid kas oled teadlik, kui mitmekülgset kasu see sinu kehale ja treeningutele pakkudavõib? Nii jõusaalis kui kodus treenides on oluline toetada oma keha õigete toitainetega – ja siinräägime lähemalt rohelisest teest. Rohelise tee kasulikkus Kuidas rohelist teed tarbida?Soovitatav kogus on… Loe edasi