Fitness.ee  ›  Artiklid  ›  Varia  ›  Põlveliigese kinesioloogia ja biomehaanika II osa
NB! Teie brauseris on keelatud JavaScript.
Palun lubage skriptid, et kasutada selle lehe kõiki omadusi.

Varia

Artiklid

Põlveliigese kinesioloogia ja biomehaanika II osa

Selleks, et paremini mõista põlveliigese harjutusi, peame kõigepealt selgeks tegema mõned põhilised inimese liikumise kinesioloogia ja biomehaanika aspektid. Lühike ülevaade inimese liikumise neljast olulisest aspektist

Varia  |  23.10.09  |  tekst:  |  fotod: Anonüümne  |  Kommenteeri

Selleks, et paremini mõista põlveliigese harjutusi, peame kõigepealt selgeks tegema mõned põhilised inimese liikumise kinesioloogia ja biomehaanika aspektid. Lühike ülevaade inimese liikumise neljast olulisest aspektist aitavad meil lähemalt vaadata mitte ainult põlveliigese liikumist harjutuste käigus, vaid ka teiste liigeste liikumist. Kuigi me räägime põlvest ja ka näited on ainult põlveliigese liikumisest, siis samasid põhimõtteid võib kohaldada mistahes muule kehaosale.

Avatud ja suletud kinemaatilised ahelad

Inimkeha eemaleulatuva jäseme liikumist nimetatakse avatud kinemaatiliseks ahelaks. Avatud kinemaatilised ahelad on paljud funktsionaalsed liikumised, sinna hulka kuuluvad ka igapäevaelus tehtavad liigutused ja asjade tõstmine. Näiteks avatud kinemaatilises ahelas liigub säär põlve sirutamisel reie suunas.
Suletud kinemaatilist ahelat saab iseloomustada läbi kükitamise, kus jalad on fikseeritud (jalad toetuvad põrandale) ja reis liigub sääre suhtes läbi põlveliigese. Seega omadus, mis eristab suletud ja avatud ahela liikumisi, on eemaleulatuva jäseme funktsioon ahelas. Avatud ahela liigutustes tõmbuvad lihased kokku, et liigutada eemaleulatuvaid jäsemeid, mis vabalt liiguvad. Samad lihased tõmbuvad kokku läbi sama liigenduse, et toota suletud ahela liigutusi, kui eemaleulatuvad jäsemed on paigal.

Anatoomilised plokid

Anatoomilised plokid muudavad suunda, kuid mitte nii jõuliselt nagu lihased. Seega lihaste jõu suuna muutus parandab lihase võimet toota kiirendust. Lihase tegutsemisjoone suuna muutus (või kõrvalekaldumine) on alati kaugemale liigese teljest kus see lihas tegutseb. Tegevusjoone kõrvalekalle kaugemale liigese teljest suurendab lihaste jõudu, sellest tuleneva kiirenduse kasvuga. Anatoomilise ploki klassikaline näide on põlveliigese kederluu.

Elastne energia: pikkuse-pinge suhe

Pikkuse-pinge suhe kinnitab, et kokkutõmbuv jõud, mida lihas on võimeline tootma, suurendab oma pikkust ja see on maksimaalne, kui lihas on puhkuse pikkuses. Suurim jõud (skeletis toodetud jõud) eksisteerib, kui lihas on väljavenitatud asendis. Pingete suurenemine väljavenitatud lihases ei ole tingitud üksnes kontraktsiooni jõust, see on ka elastsete osade panus kudedes. Üldiselt saab suurimat kogupinget toota 120-130% vahel puhkuse pikkusest.
Mõnikord me kasutame reielihaste eelvenitust põlve pikendamise harjutuses, eesmärgiga saada kasu pikkuse-pinge suhtest. Kuid olge ettevaatlikud, sest see toob kaasa palju rohkem kokkusurutust kederluule ja tõstab vigastuste ohtu.

Kahe-liigese lihaste aktiivne ja passiivne puudulikkus

Aktiivne puudulikkus kahe-liigese lihased ei saa avaldada pinget, et piisavalt lüheneda ja põhjustada liigeste erinevaid liikumisi mõlemas artikulatsioonis samal ajal. Näiteks on väga raske rectus femorisel toota jõudu ja amplituudi põlve pikendamiseks ja puusa painutamiseks samal ajal. Kui lihas hakkab saavutama aktiivset puudulikkust, peab ta tööle rakendama suuremat arvu „mootoreid, et tõhusalt jätkata liikumise tootmist.

Passiivne puudulikkus - kahe-liigese lihastel on väga raske venitada piisavalt, et võimaldada erinevaid liikumisi mõlemas liigeses samal ajal. Näiteks reie tagakülg üldiselt ei ole võimeline lubama kogu põlve pikendamist ja puusa paindumist samal ajal. Venitusharjutused eelistavad lihaste elastsust ja seega väheneb tõenäosus enneaegseks passiivseks puudulikkuseks keha liikumise ajal.

Vaatamata sellele, et aktiivne ja passiivne puudulikkus tulevad välja rohkem kahe-liikme lihastes, võib seda olla ka ühe-liikme lihastes.

Me kasutame kõiki neid põhimõtteid koos artikli esimesest osast saadud infoga, et paremini saada aru põlve pikendamisest, paindumisest ja kükkidest juba järgmises osas.

Allikas: www.ifbb.com
<SPAN style="FONT-SIZE: 12pt; FONT-FAMILY: 'Times New Roman'">Professor Mauricio de Arruda Campos
IFBB Educational Commission

Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee
Prindi Logi sisse ja arutle foorumis

Logi sisse

Kommentaari lisamiseks logi palun sisse. Unustasid parooli?

Pole veel kasutaja? Registreerumine võtab vaid hetke! Lisaks uudiste ja artiklite kommenteerimisele, saad Fitness.ee kasutajana osaleda foorumi aruteludes, hinnata treenereid ja klubisid ning tellida mugavalt kaupa veebipoest. Registreeru kohe »

Püsi teemas. Hea tava on arvustada inimeste mõtteid, mitte neid endid. Keelatud on reklaamlinkide ja -tekstide postitamine, samuti teiste kommentaatorite, artiklites esinevate inimeste, artiklite autorite ja teiste halvustamine. Fitness.ee moderaatorid kustutavad sobimatud kommentaarid.
Kommenteerimist toetavad
reklaam
reklaam Olimp
reklaam Gasp.ee
reklaam Sportland

Uudised

reklaam Fitshop.ee
reklaam Fitshop
reklaam Gym.ee - jusaalivarustus igale nudmisele
reklaam Eesti Spordi Biograafiline Leksikon
reklaam kehavormi.ee
reklaam Arctic Sport Club

UUDISKIRI


Vasta ja võida!


Milliste maitsetega Care Free kalorivabad siirupid on müügil FitShopis?



© 1999 - 2012 Fitness.ee  | Telliskivi 51, 10611 Tallinn  |  tel 6774 666  |  info@fitness.ee  |   Reklaam  |  Kontakt  |  Toimetus
Unustasid parooli?

Sisesta oma kasutajanimi ja sama kasutajakontoga seotud e-posti aadress – saadame sinna uue parooli.

Registreeru

Vali meelepärane kasutajanimi ja sisesta oma e-posti aadress.

Teavita

Teavita administraatorit, et siin on midagi valesti!

Saada sõbrale

Saada see link sõbrale